Kaebused keskkonnamüra kohta ning olukorra analüüs aastatel 2009/2010

• 
• 

Ettekanne.
Kaebused keskkonnamüra kohta ning olukorra analüüs aastatel 2009/2010

1. 

Eestis reguleerivad müraolukorda järgmised dokumendid:
- kõigepealt seadused (Välisõhukaitse seadus ja Sotsiaalministri määrus nr. 42)
- erinevad tegevuskavad (Tallinna strateegiline mürakaart 2008, Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava)
- EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/49/EÜ

Kaebuste lahendamisel tuleb pigem toetuda seadusandlusele. Välja toon Välisõhukaitse seaduse ja Sotsiaalministri määruse nr. 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, kuid reaalselt on vaja tegutseda kasutades väga mitmeid Eestis kehtestatud seadusi.

Kaebuste puhul on välja toodud neli põhivaldkonda: Tehnoseadmed, liiklusmüra, äri- ja tootmistegevusest tulenev müra ning muud müraallikad, milleks on enamasti kujunenud meelelahutusasutustest tulenev müra. Mõlemal aastal on eranditult kõige rohkem tulnud kaebusi just tehnoseadmete peale. Põhiliseks probleemiks on soojuspumbad ja ventilatsiooniseadmed, mis on suunatud kõrvalasuva elumaja peale. Teiseks äratuntavaks probleemiks tehnoseadmete puhul on kortermajadesse paigaldatud keskküttepumbad, mis tekitavad probleeme just esimese korruse inimestele. Suhteliselt sarnasel kohal on liiklusmüra kaebused ja äri-ja tootmistegevusest tulenevad mürakaebused kahe aasta võrdluses, kuid lahtrisse ”muud” kuuluvad mürakaebused on hoogsalt kõrgemale hüpanud. Selle on tinginud eelkõige meelelahutusasutuste tegevuste vastu esitatud kaebuste tõusust.

Kaebused	Aasta 2009	Aasta 2010
Tehnoseadmed	21	15
Liiklusmüra	10	6
Äri- ja tootmistegevus	8	12
Muud	9	11

Üldiselt on aastal 2009 kaebuste arv suurem ( välja arvatud muud kaebused) kui tänavu, kuid tulemustes tuleb arvestada fakti, et 2010a. kaebuste statistika on tehtud septembrikuu seisuga.

Mürakaebuste lahendamisel on mitmeid võimalusi, mida saab teha rikkuja või kannataja või kolmas osapool, et leevendada olemasolevat või takistada tulevast häirivat mürolukorda.
Müraolukorra tekkimise ennetamine- tuleb silmas pidada, et õige linnaplaneerimine on kõige tõhusam abivahend häiriva müraolukorra tekkimise takistamiseks. Omavalitsused erinevate planeeringute algatamisel peavad järgima olemasolevat situatsiooni, et ei tekiks konflikt (näiteks elumajade ehitamine suurte magistraalteede äärde, tootmishooneid mitte lubada elamurajoonidesse jne.)
Järgmiselt toon välja loetelu meetmetest, mida tuleks järgida juba olemasoleva müraolukorra leevendamisel:

Viimane peatükk näeb ette aktiivset diskussiooni, kus reaalsete näidete varal toon välja mõned mürakaebuste lahendused.

Tehnoseadmed	Liiklus	Äri- ja tootmine	Muud
Tõkked, reþiimid	Linna planeerimine	Linna planeerimine	Müravastased ehituslikud meetmed
Lisatarvikute kasutamine (summutavad kübarad jne.)	Müratõkked	Tõkked	Korrektse aja- ja tarnegraafiku kasutamine
Müravastased ehituslikud meetmed	Müravastased ehituslikud meetmed	Müravastased ehituslikud meetmed	Linna planeerimine
		Korrektse aja- ja tarnegraafiku kasutamine

 

Kokkuvõte

Kahe aasta mürakaebuste arvu võrreldes, võib eeldada, et tegemist on suhteliselt sarnase situatsiooniga. Kaebusi eistatakse sarnasel hulgal ja probleemsemad teemad on mõlemal aastal samad. Lähtuvalt välja toodu võimalikest lahendustest ja reaalsetest näidetest võin öelda, et enamus kaebusi saab positiivse lahendi.

Müratõkkeseinte efektiivsuse hindamine Eesti põhimaanteedel

• 
• 

Müratõkkeseinte efektiivsuse hindamine Eesti põhimaanteedel

Sergei Rušai
Kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist
Terviseamet

Kokkuvõte

Autotranspordi liiklusintensiivsuse kasv toob kaasa liiklusmüra tasemete tõusu maanteede lähimümbruse elamisaladel.

Päevakorras on mürakaitseseinte rajamine sõidutee ja elamispiirkondade vahele.

Viimastel aastatel on Eesti müratõkkeseinad ehitatud järgmistele  põhimaanteedele:
-    Tallinn – Narva maanteel on paigaldatud müratõkkeseinad Kuusalus, Kiiul ja Jõelähtmel,
-    Möödunud aastal lõpetati Tallinn – Tartu maanteel Assaku ja Vaida müraseinte rajamine.

Terviseameti füüsika labori 2009-2010 aastatel poolt teostatud mõõtetööde eesmärgiks on liiklusmüra andmete kogumine ja töötlemine ühtse süsteemi alusel. Müra mõõte- ja arvutustulemusi on kasutatud müraseinte efektiivsuse hindamisel.

Müratõkkeseinte tõhususe peamiseks kriteeriumiks on liiklusmüra normtasemeni vähenemine tõkke taga asuval elamualal.

Käesolev aruanne on koostatud kooskõlastatult Maanteeametiga.