.jpg){kind=logo}
Müra 2010
Konverentsi videod
Keskkonnamüra konverents 2010 - videod
Väljavõtted uurimustööde kokkuvõtetest
Väljavõtted uurimustööde kokkuvõtetest
Allan Appelberg -Kaubandustegevusest tingitud häiriv müra kui põhiõiguste riive
Kaubandustegevuslikud ettevõtted peavad tagama nõuete järgimise ja vältima kohalike inimeste õigustatud huvidega vastuollu minemist. See ei tähenda müra kontekstis üksnes piirnormide järgimist, vaid müra hoidmist tasemel, mis pole häiriv. Probleemne on häiritud inimeste mure põhjendatuse tõestamine, kuid piisavalt kinnitust leidnud rahulolematus ja probleemide allika selge määratletavus annab aluse, millega kohalik omavalitsus peab otsuse tegemisel ehk n-ö tasakaalu leidmisel arvestama.
Heliise Jartsev - Tartu linna lennujaamast tuleneva müra mõju lähiümbruse elanikele
Läbiviidud küsitlusele vastanuid oli umbes 10% valimist. Siiski ilmnes, et üldiselt elanikkond ei kurda müra rohkuse ning häirivuse üle. Välja tuli, et lennundusmüra ei häiri teistest lähedalolevatest müraallikatest rohkem ning üllatava tulemusena võib ära märkida, et lennundusmürast peeti õppelendude ehk väiksemate lennukite poolt tekitatud müra häirivamaks kui regulaarlende ehk suurtemate lennukite tekitatavat müra.
Piret Kliimak - Müra meie ümber- koolitusmaterjal gümnasistidele
Koolituse käigus täienevad gümnasistide teadmised mürast ja selle ohtlikkuses. Koolituse läbinud noor oskab õigesti hinnata mürataset ja vastavalt sellele müras viibimise aega, mil kuulmiskahjustuse tekke oht on minimeeritud. Parim kaitse tänu teadmistele!
Caisa Sell - Müra Kohila Gümnaasiumis
Püstitatud hüpotees sai vaid osalise kinnituse. Vahetundide ajal oli keskmine müratase 80 dB lähedal, mis oli oletatust kõrgem. Teaduslikult on tõestatud, et pidev müratase üle 70 dB on inimese tervist kahjustav ja edaspidi oleks huvitav uurida, et kui paljudel üle 10 aasta kooli õpetanud õpetajatel esineb kuulmislangust. Huvitav on see, et erinevates allikates toodud müra normid on erinevad.
Maili Jaaska -Müra meie ümber Liiklusmüra
Nüüd, kui ma olen teinud loendusi ja liiklusmüra lähemalt uurinud tundub, et võrreldes suurlinnadega ei olegi see probleem Haapsalus nii suur. On mürarikkamaid ja vaiksemaid piirkondi, kuid üldiselt on Haapsalu siiski pigem vaikne ja olukord kesklinnas paraneks kindlasti, kui edaspidi saaks valmis planeeritud ringtee ümber linna. Kuid sellises väikses linnas võiks vahel autode asemel kasutada jalgrattaid või käia jala, sest selline eluviis on kasulikum, tervislikum ja ei häiri kedagi.
Rainis Provornikov - Müra Paide Ühisgümnaasiumis
Rohkem peaks aga tähelepanu pöörama noorte kõrvaklappidega muusika kuulamise uurimisele. Mõõtmistega selgus, et kõrvaklappide kaudu kuulatakse muusikat valjusega kuni 95db. See on juba ohtlik kuulmisele, eriti kui kuulatakse pikka aega järjest.
Minu arvates on tulemused üllatavad, kuna üldine müra tundub koolis kohati suur olevat ning mõõtmistulemuste keskmine 76,8 dB on veidi vähe. Järelduseks saab tuua seda, et kõik on suhteline ja millegi kindlakstegemiseks on vaja teha mõõtmisi, et veenduda oma tundmuste õigsuses.
Johann-Gustav Lend - Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11.d õpilased puutuvad valitud aine- ja vahetundides kokku tervist kahjustava helitasemega
Kuigi tulemusi võib pidada rahuldavaks, tuleks siiski leida lahendus klassi akustilistele probleemidele. Selle probleemi lahendamine tooks kaasa müra vähenemise ning õpetajate rahulolu ja tervise paranemise. Koos sellega väheneks õpilaste kui ka õpetajate vaimne kurnatus, mida liigselt mürarikas keskond paratamatult endaga kaasa toob ja võimaldab muuta õppetööd kontsentreeritumaks.
Renat Kadirov - Kuulmislanguse arengu dünaamika koolis
Autor analüüsis vastavateemalist kirjandust ja veendus antud uurimuse õige aegsuses. Töös selgitatakse mis on müra, selle iseloom ja kuidas võib müra olla noorte enneaegse kurdistumise põhjustajaks. Vastava aparatuuri abil teostati erinevate müra allikate iseseisvad uurimised koolis ja väljaspool koolielu. Kõik andmed on mitmekorradselt kontrollitud ja kantud müra tasemete tabelise. Töö käigus selgitati välja õppetunnid, kus müratase ületas normi. Tehti selgeks kõige mürarikkam ja kõige vaiksem klass. Õppeasutuse erinevate lülide analüüsi diagramm näitas piltlikult, millises eas kahjustub õpilaste kuulmine kõige rohkem. Ning töö kõige tähtsam järeldus näitab, kuidas ja miks muutub õpilaste kuulmine koos nende vanusega. Mõnede klasside täiendav küsitlus, kogu saadud info võrdlemine võimaldab saada aru, miks hakkasid noored halvemini kuulma ja millised tegurid mõjuvad kõige rohkem noorte kurdistumisele. Uuringute tulemusi ja jareldusi võrreldi antud teemal juba olemasolevate töödega ning lõpuks esitati saadud materjalid ja järeldused kooli õpilastele teaduslikus ettekandes. Õpilastelt saadud tagasesiside kinnitas uurimuse tulemuste praktilise rakendamise võimalikkust õpilaste kuulmise halvenimise profülaktikas.
Helena Ellermaa, Merilin Mänd - Kahe ristmiku maksimaalne-keskmine müranivoo võrdlus
Töö autorid plaanivad mõõtmisi jätkata, et koguda rohkem andmeid, mis võimaldaks kahe eritüüpi ristmiku müranivoo põhjalikumaid järeldusi ning annaks võimaluse pakkuda omapoolseid lahendusi müraprobleemi lahendamiseks.
Töö eesmärkideks oli anda teoreetiline ülevaade müra olemusest ja selle kahjulikkusest ning uurida müra taset Kuressaare linna kahel ristmikul.
Hüpoteesiks seati eeldus, et ringristmikul on sõidukite tekitatav müranivoo suurem kui tavaristmikul, kuna ristmiku ülesehitus võimaldab suuremat liikluskoormust.
Töö eesmärgid täieti ja hüpotees leidis kinnitust.
Margo Eermaa Raivo Palumäe - Kas meil on müra ?
Proovisime, kuidas õnnestub algklassidel müra joonistada. Tulemused olid väga toredad. Kes kujutas muusikat liiga valjuna, kes lärmakaid klassikaaslasi. Joonistamise käigus kommenteerisid õpilased ka ise oma töid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et igapäevaselt väsitab õpilast just kaasõpilaste lärmakus. Vahel on ka tunnis hea kuulata, kuidas kaasõpilased vaigistavad neid, kes ei suuda rahulikult istuda ja segavad oma kõva jutuga teisi.
Uurijatel oli abiks ka internet, kus leiab üsna palju materjali müra kohta. Töös kasutasime seda, mis osa, mis on lihtne ja arusaadav ka kõige väiksematele õpilastele.
Pealkirjastasime oma uuringu küsimuse vormis, sest töö käigus selgus, et me elame õnnelikus paigas, sest puuduvad müra tekitavad liiklussõlmed ja tehased.
Kohati on müra tekitajateks suured raskeveokid, mis läbivad kogu küla. Selle probleemi saaks lahendada, kui külas olev ainuke põllumajanduslik ettevõtte suunaks oma transpordi külast väljas olevale otseteele, mis ühendab ettevõtte tootmishooneid Pärnu-Lihula maanteega.
SMS hääletuse tulemused
Keskkonnamüra konverentsil selgitati välja osalejate ja internetist otseülekannet Tipikas TV vahendusel jälgivate inimeste arvamus keskkonnamüra ja sellega seotu kohta.
Keskkonnamüra küsitluse viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Filmiklubi koostöös AS ASPIRO ja MTÜ Ökokratt.
SMS oli hääletajatele tasuta.
Küsimused Keskkonnamüra konverents 2010 SMS hääletusele ning saabunud vastused:
1. Kas keskkonnamüra vastu võitlemiseks on seadusandlus piisav? (SEADUS)
A. Jah
B. Enam-vähem
C. Ei ole
D. Soovin kaasa lüüa selle edasiarendamisel
TULEMUSED:
A. 0
B. 2
C. 8
D. 4
2. Kas Eesti elanikud on informeeritud keskkonnamüra mõjust tervisele? (TERVIS)
A. On
B. Nad ei huvitu sellest
C. Informatsiooni on vähe või pole kättesaadav
D. Ei ole
TULEMUSED:
A. 1
B. 2
C. 9
D. 5
3. Kes peaks Teie arvates keskkonnamüraalase teavitustööga tegelema? (TEAVITUS)
A. Riik (ministeeriumid, ametid, KOV, jmt)
B. Müratekitajad ettevõtted ja müraallikate valdajad (lennujaamad, raudtee, sadam, maanteede valdajad jne)
C. MTÜ-d (n.: Ökokratt, külaseltsid jmt)
D. Kõik eelnimetatud
TULEMUSED:
A. 6
B. 9
C. 3
D. 11
4. Kas keskkonnamüra vastased meetmed peavad järgima kehtestatud normtasemete nõudeid ja standardeid? (MEEDE)
A. Jah
B. Ei, kuna normtasemete täitmine ja standardite järgi ehitamine oleks kallim
C. Ei, kuna tellija ei tea normide ja standardite nõudeid
D. Normtasemeid ja standardeid pole üldse vaja
E. Ei
A. 22
B. 1
C. 0
D. 0
E. 0
5. Kas KOV kaitseb oma elanikke ülemäärase keskkonnamüra eest? (KOV)
A. Jah
B. Jah, kui inimesed väga kurdavad ja kaebavad
C. Ei, sest puudub kompetents ja vajadus
D. Ei, sest ettevõtluse huvid on tähtsamad
E. Ei ole teemaga kursis
TULEMUSED:
A. 2
B. 2
C. 11
D. 7
E. 1
Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine
Käsiraamat "Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine"
Ökokratt andis välja raamatu "Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine".
Käesolev keskkonna-alase käsiraamatu eestikeelne väljaanne on valminud Soome ja Eesti Keskkonnaministeeriumi, Insinööritoimisto Akukon Oy ning MTÜ Ökokratt koostööna. Käsiraamat on Soome keskkonnamüra eksperdi Tapio Lahti originaaltrükise eestikeelne väljaanne, mis valmis esialgse versioonina keskkonnamüra konverentsi „Kas me oleme müraks valmis?“ (2008) tarbeks, et tõsta Eesti spetsialistide ja elanike teadlikkust müra hindamisel ja tõkestamisel.
Käesoleva käsiraamatu on üle vaadatud Eesti keskkonnamüra asjatundjad, käsiraamat on kohandatud Eesti oludele ning keeleliselt toimetatud.
Keskkonnamüra käsiraamat on mõeldud spetsialistidele, kes puutuvad igapäevaselt kokku keskkonnamüraga. Samuti sobib väljaanne õpilastele ja üliõpilastele, kellele on see esimene eestikeelne keskkonnamüra teabeallikas üldse.
Raamat on tasuta levitamiseks. See on saadetud 150 kohalikule omavalitsusele ja Tallinna Ülikoolile,
Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tartu Ülikoolile, Eesti Maaükoolile ning Keskkonnaministeeriumi raamatukokku.
Tiraaþ on kokku 900 eks.
Raamat allalaadimiseks pdf-kujul .
SMS hääletus
Keskkonnamüra konverentsil selgitatakse välja osalejate ja internetist otseülekannet Tipikas TV vahendusel jälgivate inimeste arvamus keskkonnamüra ja sellega seotult kohta.
Keskkonnamüra küsitluse viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli Filmiklubi koostöös AS ASPIRO ja MTÜ Ökokratt.
SMS on hääletajatele tasuta.
Küsimused Keskkonnamüra konverents 2010 SMS hääletusele:
1. Kas keskkonnamüra vastu võitlemiseks on seadusandlus piisav? (SEADUS)
A. Jah
B. Enam-vähem
C. Ei ole
D. Soovin kaasa lüüa selle edasiarendamisel
Hääletus toimub kell 9.10- 9.30 Keskkonnamüra ohjamise suunad Eestis ettekande ajal ettekandjad Reet Pruul Keskkonnaministeerium, välisõhu osakond peaspetsialist Ramon Nahkur Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakonna peaspetsialist
Hääletamiseks saada SMS numbrile 15158 sisuga SEADUS tühik vastusetähis A, B, C, või D.
SMS on hääletajatele tasuta.
Selle küsimuse (SEADUS) hääletamine on lõppenud! TULEMUSED:
A. 0
B. 2
C. 8
D. 4
2. Kas Eesti elanikud on informeeritud keskkonnamüra mõjust tervisele? (TERVIS)
A. On
B. Nad ei huvitu sellest
C. Informatsiooni on vähe või pole kättesaadav
D. Ei ole
Hääletus toimub kell 9.30- 11.00 Käsiraamat keskkonnamüra mõjust terviseleMarja Heinonen-Guzejev Helsigi Ülikool Meditsiini teaduskonna, Rahvatervise osakonna biomeditsiini ekspert, töötervishoiu arst, ja Tuulikute müra mõju tervisele Eja Pedersen PhD, Keskkonnatervishoid Halmstadi Ülikool, lektor, ettekannete ajal
Hääletamiseks saada SMS numbrile 15158 sisuga TERVIS tühik vastusetähis A, B, C, või D.
SMS on hääletajatele tasuta.
Selle küsimuse (TERVIS) hääletamine on lõppenud! TULEMUSED:
A. 1
B. 2
C. 9
D. 5
3. Kes peaks Teie arvates keskkonnamüraalase teavitustööga tegelema? (TEAVITUS)
A. Riik (ministeeriumid, ametid, KOV, jmt)
B. Müratekitajad ettevõtted ja müraallikate valdajad (lennujaamad, raudtee, sadam, maanteede valdajad jne)
C. MTÜ-d (n.: Ökokratt, külaseltsid jmt)
D. Kõik eelnimetatud
Hääletus toimub kell 11.15- 13.15 Kaebused keskkonnamüra kohta ning olukorra analüüs Kristjan Põldaas Terviseameti Põhja talituse vaneminspektor Tööväline müra – allikad, kokkupuude ja mõju kuulmisele Jaana Jokitulppo PhD, Insinööritoimisto Akukon Oy vanemkonsultant, Soome Soome Keskkonnaministeeriumi meetmed keskkonnamüra leevendamiseks ja elanike teavitamiseks Ari Saarinen vanemteadur Soome Keskkonnaministeerium tehiskeskkonna osakonna juhataja, Soome ettekannete ajal
Hääletamiseks saada SMS numbrile 15158 sisuga TEAVITUS tühik vastusetähis A, B, C, või D.
SMS on hääletajatele tasuta.
Selle küsimuse (TEAVITUS) hääletamine on lõppenud! TULEMUSED:
A. 6
B. 9
C. 3
D. 11
4. Kas keskkonnamüra vastased meetmed peavad järgima kehtestatud normtasemete nõudeid ja standardeid? (MEEDE)
A. Jah
B. Ei, kuna normtasemete täitmine ja standardite järgi ehitamine oleks kallim
C. Ei, kuna tellija ei tea normide ja standardite nõudeid
D. Normtasemeid ja standardeid pole üldse vaja
E. Ei
Hääletus toimub kell 13.55- 16.05 Euroopa ja Eesti keskkonnamüra standardid Priit Kikas MTÜ Eesti Standardikeskus tegevdirektor Statsionaarsete mürabarjääride abil keskkonnamüra vähendamise mõju tervisele Prof. Dr. Jan Middelberg Tehnikadoktor, füüsikamagister, ehitusfüüsika ja matemaatika professor, Tsiviilehituse ja Geoinformatsiooni Teaduskond Jade Rakendusteaduste Ülikool, Saksamaa Müraseintele tehtavate testide ja standardite ülevaade. Standardite nõuded müraseintele ja testide tulemused Shütte Aluminum toodetel Gerd Heltriegel Schütte Aluminium müügidirektor Adam Drozdzynski diplomeeritud insener, Schütte-Aluminium Müraseinte müügijuht, Saksamaa
Müratõkkeseinte efektiivsuse hindamine Eesti põhimaanteedel, Sergei Rušai Terviseameti kesklabori füüsikalaobor Vanemspetsialist ettekannete ajal
Hääletamiseks saada SMS numbrile 15158 sisuga MEEDE tühik vastusetähis A, B, C, D või E.
SMS on hääletajatele tasuta.
Selle küsimuse (MEEDE) hääletamine on lõppenud! TULEMUSED:
A. 22
B. 1
C. 0
D. 0
E. 0
5. Kas KOV kaitseb oma elanikke ülemäärase keskkonnamüra eest? (KOV)
A. Jah
B. Jah, kui inimesed väga kurdavad ja kaebavad
C. Ei, sest puudub kompetents ja vajadus
D. Ei, sest ettevõtluse huvid on tähtsamad
E. Ei ole teemaga kursis
Hääletus toimub kell 16.20- 17.50 Müra leevendamise võimalused läbi planeeringus seatavate keskkonnatingimuste Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige, ruumilise planeerimise ekspert Tallinna Keskkonnamüra tegevuskavast Peep Pobbul Tallinna Linnavalitsuse Keskkonnahoiu osakonna juhataja KOV tegevused ja tulemused keskkonnamüra leevendamisel Jaan Vahtla Jõgeva Linna keskkonna spetsialist Kas tankitõrjegranaadiheitja teeb palju müra? Esta Rahno Ramboll Eesti AS keskkonnamüra ekspert Uurimustöö Kaubandustegevusest tingitud häiriv müra kui põhiõiguste riive Allan Appelberg Tartu Ülikooli õigusteaduskond, bakalaureus Uurimustöö Tartu lennujaamast tuleneva müra mõju lähiümbruse elanikele Heliise Jartsev Eesti Lennuakadeemia üliõpilane,(asendab) Signe Vanker Eesti Lennuakadeemia õppeosakonna juhataja Uurimustöö Müra Kohila Gümnaasiumis Caisa Sell Kohila Gümnaasium 12 b klassi õpilane ettekannete ajal
Hääletamiseks saada SMS numbrile 15158 sisuga KOV tühik vastusetähis A, B, C, D või E.
SMS on hääletajatele tasuta.
Selle küsimuse (KOV) hääletamine on lõppenud! TULEMUSED:
A. 2
B. 2
C. 11
D. 7
E. 1