Selja Algkool
SELJA ALGKOOLI ÖKOKRATI LOODUSNÄDALA KAVA
Toimumise aeg: 05.05-09.05.2008
Läbiviijad: Astrid Roosileht, Kristiina Jõgis, Kai Kukk, Ülle Puust, Vilmar Olviste
TEGEVUSED:
Esmaspäev 05.05.2008 juhendab õpetaja Kristiina Jõgis
TEEMA – RAVIMTAIMED (saalis seintel pildid ravimtaimedest)
Hommikuring –
• saalis lastega vestlus ravimtaimedest ja nende kasulikkusest
Õppekäik loodusesse –
• ravimtaimede otsimine oma kooli ümbrusest ja nende kogumine herbaariumi jaoks
• Mängu „Fotograaf” mängimine
• Herbaariumi jaoks taimede kuivatamine
Teisipäev 06.05.2008 juhendab aednik Ülle Puust
TEEMA – ILUAIANDUS
Hommikuring –
• tutvumine oma kooli iluaia taimede ja nende tunnuste ja iseärasustega
Õppekäik loodusesse –
• ilutaimede sildistamine õpitud tunnuste põhjal (sildid valmistavad ja värvivad 5. klassi poisid tööõpetuse tunnis)
Kolmapäev 07.05.2008 juhendab õpetaja Astrid Roosileht
TEEMA – PUUD MEIE ÜMBER (saalis vaasides erinevate puude oksad lehekestega)
Hommikuring –
• grupitöö - lehtede järgi puu liigi määramine (abivahendiks puude välimääraja)
• tutvumine puu ümbermõõdu ja pikkuse arvutamise võtetega
Õppekäik loodusesse-
• iga grupp leiab kooli ümbrusest talle ette antud puuliigi ning mõõdab hommikul õpitud meetodite abil puu ümbermõõdu ja puu pikkuse (mõõdetakse vaher, kask, kuusk, remmelgas)
• puude joonistamine looduses
Neljapäev 08.05.2008 juhendab õpetaja Kai Kukk
TEEMA – PRÜGIPÄEV
Hommikuring –
• prügi tekitamine kooli ruumidesse, selle sorteerimine ja sildistamine
• vestlus prügi sattumisest loodusesse
Õppekäik loodusesse-
• jooksuraja ümbruse koristamine prügist ja prügi sorteerimine
Reede 09.05.2008 juhendavad Kristiina Jõgis, Astrid Roosileht, Kai Kukk
TEEMA – PLAANI JÄRGI LOODUSES ORIENTEERUMINE
Hommikuring –
• grupitöö - esmaspäeval kogutud ja kuivatatud ravimtaimedest herbaariumi valmistamine
Õppekäik loodusesse –
• plaani lugemisoskuse õpetamine
• plaani järgi looduses orienteerumine
• terve nädala jooksul õpitud tedmiste kinnistamine (orienteerumise kontrollpunktides ülesanded nädala jooksul õpitu kohta)
Selja Algkooli loodusnädala kokkuvõte
Tõepoolest, ka mina olen osa loodusest – ilmselt just nii mõtlesid
Selja Algkooli lapsed ja õpetajad, kui ühinesid keskkonnaprojektiga
Ökokratt. Elame väikeses maakohas, kooliteed palistavad põllud ja
metsaviirg ning koolimajagi asub sirelite ja sarapuude varjus. Kõik
kokku olekski nagu üks suur õueklass, kus loodust tundma õppida.
Loodusnädalal püüdsimegi sinasõbraks saada just oma kooliümbruse loodusega.
Nädalat alustasime ravimtaimede tundmaõppimisega. Iga väikseimgi Jüts
oskaks ilmselt interneti abil taimede raviomaduste kohta teavet leida.
Kuidas aga vajalik taimeke looduses ära tunda? Õpetaja Kristiina
juhataski esmaspäevases hommikuringis meid põnevasse taimemaailma.
Selgus, et mitmed lihtsalt umbrohuks peetud taimed võivad meid haiguste
korral aidata. Leebemate hädade korral olekski õigem taimeriigist abi
otsida. Tore, et nii mõneski peres eelistatakse tee keetmisel kodumaist
piparmünti, nurmenukku või pärnaõisi. Pärastlõunal võtsime ette
jalutuskäigu kooliümbruses, et õppida taimi tundma nende kasvukohas.
Terased silmapaarid märkasid kiiresti tee- ja kortslehti, raudrohtu,
nurmenukke, paiselehti ning kõrvenõgest. Kohe tuletati ka meelde,
millist tõbe leitud taimega ravida. Kogusime taimi ka herbaariumi
valmistamiseks.
Teisipäeval tegime tutvust lillepeenral kasvavate kevadlilledega.
Koduaiast on paljudele küll tuntud tulbid ja nartsissid, aga kooli
lillepeenar on märksa liigirikkam. Õnneks on lilleriigiga hästi tuttav
meie kooli koristaja Ülle Puust, kes aednikuametit õppinud. Tema abiga
said lilled meilegi tuttavamaks. Nüüdsest lihtsustavad õppimist ka
tahvlikesed lillede nimetustega, mis said peenrasse paigaldatud.
Kolmapäeval tegime tutvust puudemaailmaga. Mis on leht- ja mis okaspuu,
see on esmasel vaatlusel kohe selge. Millise puuliigiga siiski täpselt
tegu on, seda pidid rühmad otsustama okste ning lehtede järgi. Kõige
rohkem kippusid segi minema kask, lepp ja pärn. Lehti vaadeldes ja
kompides said erinevused siiski märgatud.
Edasi läks õppus juba nagu Joosep Tootsil. Õppisime, kuidas mõõta
kasvava puu ümbermõõtu ja kõrgust. Algul õpetaja Astrid selgitas kuidas
seda kõike teha – see oli teooria, pärastlõunal läksime õpitud oskusi
rakendama – see oli praktika! Kõige tähtsam roll oli veel 1.klassi
õpilastel, nemad on meil kõik umbes 1m ja 30cm pikad, nii saime just
õigelt kõrguselt mõõta ära puu ümbermõõdu. Juhuslik päikesekiir lubas
meil ära mõõta ka staadionil kasvava arukase kõrguse, selle
arvutamiseks on vaja teada varjude pikkusi. Tegelikult oli palju
lõbusam kõrgust mõõta vana metsamehe moodi - puud harkis jalgade
vahelt takseerides.
Teeme ära! -nii võiks nimetada neljapäeva! Hommikuringis tegi õpetaja
Kai väga ulaka teo ja valas saalipõrandale tühjaks terve prügikoti.
Aega temaga pahandamiseks aga ei jäänudki, sest juba haaras ta fööni,
et sellega prügihunnikusse kunstlikult tuult puhuda. Mööda maad
lendlesid kommipaberid, kilekotid, krõpsupakid ja muu peenike praht.
See oli küll ilmselge näide sellest, mis juhtub autoaknast välja
visatud nätsuümbrise või kilepakendiga. Nii kogunebki teede- ja
metsaservadesse olmeprügi, mille kõdunemiseks kulub aastaid. Õpetaja
Kai juhendamisel sorteerisid lapsed prügikoti sisu kiiresti ära ja
saalipõrand sai taas puhtaks. Oskused kindlalt omandatud, otsustasime
pärastlõunal pilgu heita kooli ümbrusse, mis kauni looduse pärast on
kujunenud piknikupidajate meelispaigaks.
Tõsiasi, et maikuu koristamispäevaku ajal Eestimaalt üle 10 000 tonni
prügi koristati, ei tähenda veel, et kogu prügi nüüd otsas on. Meie
kooli jooksurajaltki leidsime paar prisket sodihunnikut. Lõkkeasemele
heidetud pakendid, pudelid ja kilekotid riivasid ilmselt silma
reostajatel endilgi, sest uus tulease oli juba puhtamale kohale seatud.
Kurb on see, et need lagastajad peavad pärit olema meie oma vallast ja
külast. Võõras sellisele kohale ei satu!
Ühiselt toimetades sai jooksurada kiiresti korda, tööindu oleks
jätkunud metsatuka koristamisekski, aga siis oleksime vajanud prügi
mahutamiseks juba suurt konteinerit. Töökaid lapsi vaadates tekib
siiski lootus, et nemad oskavad puhast loodust hinnata ning
väärtustada!
Loodusnädala oodatuimaks ettevõtmiseks kujunes siiski reedene
orienteerumismäng. Nüüd oli võimalus kõiki nädala jooksul õpitud
teadmisi rakendada. Vaja oli tunda ravimtaimi ja kevadlilli, osata
sorteerida prügi ja määrata puuliike. Põnevust lisas aga see, et
vajalikud kontrollpunktid tuli üles leida päris ehtsa plaani abil.
Mitmed lapsed olid üsna kindlad, et õpetajad käisidki helikopterilt
kooliõue pildistamas, kuidas muidu nii ehtsat plaani on võimalik teha.
Vestlusringis hiljem kokkuvõtteid tehes selgus, et oma teadmised ja
tarkused talletas loodusnädalast iga laps. Hästi olid meeles kevadised
ravimtaimed ja mitmel lapsel nurmenukutee maitsegi järele proovitud.
Poistele meenus esmalt just puu ümbermõõdu mõõtmine ning kõrguse
määramine. Tähtsaimaks peeti aga teadmist, et looduskeskkonda tuleb
osata hoida ja sälitada puhtana ka kasvavate põlvkondade jaoks.