.

Järsi küla asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, Järva- Jaani kihelkonnas.

Läti Henriku kroonikas on märgitud: 23. september 1253 sõlmis Tallinna piiskop orduga Järva kümnise asjus lepingu. Ordu loovutas kümnise eest piiskopile maavaldusi sealhulgas 20 adramaad Järsi külast, mis on ka ühtlasi Järsi küla esmamainimise fakt.

Järsi küla idaservas asub paarisaja meetri laiune Järsi järv, mis veevaestel suvedel on kahanenud või kadunud. Järsi järved olla laiunud küla keskel praegusel heinamaal. Vahel oli aga neil järvedel komme ära kaduda. Rahvasuus levinud legendi kohaselt olid külamehed käinud järvel loomi jootmas, aga kord tahtnud üks talumees oma lehmad järves puhtaks pesta, mispeale järv pahandanud ja otsustanud mõneks ajaks ära kaduda.

Järsi-Võhmuta vahelise tee äärde jääb kaitsealune Kalmukünka kivikalme.

1929. aastal sündis Järsi külas Müüsleri-Mündi peres koorijuht Kuno Areng, kes õppis Võhmuta algkoolis, mis tol ajal asus Võhmuta mõisas. Müüsleri-Mündi talu peremees istutas Kuno Arengu sündides tamme. Pereisal  oli 4 poega ning ka tammel on 4 haru. Tamme latv oli murdunud noores eas. Kuno Arengu tamm on sama vana kui armastatud dirigent Kuno Areng.

Järsi metsa asuvat terava tipuga kivi kutsutakse Varanduse kiviks. Legendi järgi olnud Piibemaantee röövlil hea röövsaak. Õnnetuseks olnud teeröövli ohver visa ning hakanud röövijat jälitama. Teeröövel saadud kätte, kuid oma saladusest ei ta ei reetnudki. Kuulu järgi peitnud röövel oma saagi Järsi metsa terava tipuga kivi alla, kus ka istumise jälg. Sellest ajast saadik käivat inimesed selle kivi juures kaevamas ja varandust otsimas ning seni polevat seda varandust kätte saadudki.

Järsi külla jääb tänasel päeval ka Metsamõisa. Poolmõisana tekkis Metsamõisa 1847. aastal, mil eraldati 3/5 maad Võhmuta mõisast. 1857.aastal kuulus see Seliküla mõisnikule Paul von Dehnile ja arvatakse, et 1858. aastal oli mõisavalitsejaks Karl Mühlhausen. Alates 1900 kuulus Metsamõisa krahvinna Virginia Zoege von Mannteuffelile ning pärast tema surma sai selle pärimise korras krahv Ernst Mannteuffel, kelle omandiks oli mõis 1938. aasta novembrini. 1930. aastal kuulus mõis Vajangu valda ning seal elas Ernst Mannteuffel juunior. Metsamõisa ostis 1938. aasta novembris Arnold Adler. Nõukogude ajal paigutati Metsamõisa hooldekodu.

1996. aastast kuulub Metsamõisa eraomandisse.

Mõisal on korrastatud looduslik park.

2009. aastast on rajamisel Puhta vee teemapark, mille keskus paikneb Metsamõisa maadel.

Järsi küla infotahvli koordinaadid: 59° 4' 28,63'' E 25° 59' 29,54''