.

Sissejuhatus õpperajale

Loodus on vastastikuste seoste keerukas võrgustik. Mõistes keskkonnakasvatuse järjest süvenevat tähtsust tänapäeva inimtegevuse juures, oleme aru saanud, et looduse tutvustust ei ole võimalik teha eraldi, ühe tegevusena. Säästlikku suhtumist loodusesse tuleb kujundada juba maast madalast. Eesmärk on looduse väärtustamine, selle tutvustamise, kodu/piirkonna eksponeerimise, kultuuriloolise ülevaate andmise ja selle kõige vastu huvi tekitamine.

Hoiame seda, mida tunneme.

Õppetöö peab toimuma looduses, kus antakse teadmisi ja kogemusi. Vahetu kontakt loodusega, matkamine oma kodukoha ümbruses annab selle eesmärgi täitmiseks suurepärased võimalused. Looduses liikumist saab edukalt ühendada looduse vaatlemise, uurimise, säästmise ja kaitsmisega.

Loodus ja inimene

Loodus ümbritseb inimest oma värvide, helide, lõhnadega alates tema sünnist. Mida vanemaks saame, seda enam avardub ka kodu mõiste. Õppides tundma kodukoha taimi ja loomi, tajuma eluta looduse ilminguid, elusorganismide ja keskkonna vastastikuseid suhteid, konkretiseerub meie jaoks abstraktne nõue loodushoiust. Peagi selgub, et nii park kui ka metsatukk, niit ja läheduses asuv veekogu on kellelegi koduks. Hakkame mõistma, et viibides looduses on ta samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada pole aga sünnis. Meie noored on n.ö looduslik alge, kes veel ei ole eemaldunud loodusest ning seetõttu ongi parim vahend ja keskkond noorte arenguks loodus. Loodus seisab väljaspool meie vaimu ning hakkab inimesele alles siis olemas olema, kui ta tunnetab maailma.  Õpime ümbritsevat maailma tunnetama aistingute kaudu. Loodus aga suudabki pakkuda just meeltele: nähtavat silmailu, kuuldavat kõrvale, lõhnavat ninale, maitsvat keelele, kombitavat sõrmedele.

Õpime kogemuste varal;

mida kuuleme - selle unustame,

mida näeme - seda mäletame,

mida kogeme - seda oskame.

See tähendab, et anname võimaluse tunnetada maailma erinevate meeltega ja läbi iseenda kogemuse. Püüame teadmisi ja oskusi hankida uurides, katsetades, meelte abil tajudes ning kinnistada kogetut praktilises tegevuses. Parim viis aru saada ja mõista on ise teha, uurida ja avastada. Leiame ise mõtte, ise otsime ja püstitame eesmärgi, ise valime vahendeid ja teid oma eesmärgile jõudmiseks. Loodus kui suur avatud raamat võimaldab noortes ja täiskasvanutes arendada rahvus- ja üldkultuurilisi tõekspidamisi. Eestlaste looduse mõtestamine on valdavalt seotud animalistliku kujutlusega, st. kõike nähti elavana, kõike mõisteti hingestatuna. Eestlane elas looduse rütmi ja seaduse järgi. Inimene on osa loodusest. Loodus on püha. “Esivanemate usund avab meile vaate nende hingemaailma, me õpime sellest nende ilmavaadet, nende luulelendu, nende arusaamist loodusnähtustes käsitama”. Esivanemate looduskäsitlust püüame tänapäeval noorte- ja täiskasvanuteni viia keskkonnakasvatuse kaudu. Keskkonnakasvatus ei tähenda niivõrd uute teadmiste andmist, kuivõrd väärtuste kujundamist. Meie eesmärk on kujundada looduskeskkonnasse säästvalt suhtuvat ja vastutustundlikku isiksust, kes on omaks võtnud postulaadi : loodus on inimese jaoks väärtus. Peame au sisse tõstma meie esivanemate jaoks sajandeid toiminud aastaringi rütmilisuse ehk maa sisse ja väljahingamise. Peame saada elada looduse rütmi järgi ning seda aitavad tal tunnetada pühad (rahvakalendri tähtpäevad) ja mäng.

Mõistame - loodus on inimese jaoks väärtus. Kõik me oleme üks väike osa võimsast loodusest, mida tunnetame meeltega ja kogemustega. Seepärast on olulisim tegevus looduse ning ümbritseva tunnetamisel uuriv, kogev ja leiutav õppimisviis. Mõistame asju selgemini, kui iga tema käsitlus algab Vaatlusega. Vaadeldes ning teisi meeli kasutades saame omandada uusi teadmisi. Neid teadmisi seostame oemasolevatega ehk võrdleme. Lõppfaasis kasutame omandatud teadmisi oma tegevuses/mängus, st. hakkame Looma.

Põhilised tegevused õpperajal on:

Vaatlus

Õppekäik

Katsed ja

uurimused

Mudelid, kaardid ja plaanid

Töö

Matkad ja piknikud

Teatmekirjandus

Teoreetikud ja praktikud rõhutavad, et inimesed ei tunne huvi üksikute ainealade vastu, esmatähtis on vaadelda loodushariduse sisu integreeritult, st käsitleda õpperada ainetevaheliste seoste ja tegevustena. Integratsiooni e. üldõpetuse põhimõteteks on:

- Kõik õpetusalad seostatakse üheks tervikuks s.o teema e. projektiõpe

- Õpetuse keskuseks on vaateõpetus e. kodulugu. Kodude lugu ongi kodulugu

- Vaateõpetuse e. kodulaadised teemad valitakse kodukoha elust e. loodusest

- Teema käsitlemise keskus ja laad sõltub sisust.

Õpperaja sisu

Arvestatud on kolme põhimõtet

- loodusteadusele on omane uuriv, kogev ja leiutav õppimisviis

- loodusõpetus võimaldab eri tegevuste ja teemade integreerimist

- loodusõpetus toimib teemaõppe põhimõttel.

Seega teemaõpe on integreeritud nelja loodusõpetuse põhisuunda.

A. Taime ja loomariigi mitmekesisus.

- alustame taimede ja loomade tutvustamist kodukohas leiduvate liikide näitel, loomastiku tundmaõppimisel suuname märkama looduses ka selgrootuid (ussid, teod, putukad);

- tutvustame teiste kliimavööndite loodust;

- korrigeerime kujunenud väärsuhtumist mõningatesse loomadesse (ämblik, vihmauss, konn, maod jne.) Õpime suhtuma neisse kartuseta ning ebameeldivustundeta.

Õppesisu

- kodukoha puud, põõsad, rohttaimed, seened.

- Taimede grupeerimine erinevate kasutusviiside järgi: Köögiviljad, aedviljad, teraviljad, ravimtaimed, toataimed jms.);

- Kodu– ja metsloomad

- Põhja– ja lõunamaaloomad ning loodus üldtuntud liikide näitel

B. Pidev muutumine looduses

- suunata lapsi nägema muutusi eluta looduses

- jälgida kasvu ja arengut taime– ja loomariigis;

Õppesisu

- öö ja päeva vaheldumine, ilmastiku muutused, aastaaegade vaheldumine

- imede areng seemnete idanemisest viljade valmimiseni;

- muutused loomade välimuses ja käitumises nende erinevatel eluetappidel (pesaehitus, järglaste kasv ja areng, vanemate hoolitsus järglaste eest jms.) ning erinevatel aastaaegadel.

C. Elusoganismide omavahelised suhted, nende suhted eluta loodusega, elukeskkonnaga

- anda teadmisi elusorganismide eluks vajalikest tingimustest;

- anda teadmisi eluslooduse mõjust elusoganismidele;

- tutvustada Eestimaale iseloomulikke elukooslusi.

Õppesisu

- valguse, soojuse, vee, toitainete tähtsusest taimede ja loomade elus;

- valguse ja varjutaimed, päeva– ja ööloomad; -

sesoonsed muutused taime– ja loomariigis;

- metsa-, niidu-, soo ja veekogu kõige tüüpilisemad esindajad;

- loomade kohastumine (väliskuju värvus, toitumine, pesitsuse iseärasused jms.) eluks erinevates elukooslustes ja erinevas keskkonnas (maismaa, vesi, õhk, muld );

- taimede ja loomade kohastumine erinevates kliimavööndites.

D. Inimene ja loodus

- leida sarnaseid jooni kõikide elusorganismide (sh. Inimese) elus.

- tõestada igapäevaste näidete varal inimese sõltuvus loodusest;

- suunata laste tähelepanu inimtegevuse mõjule looduses ning arutada selle negatiivsete või positiivsete tulemuste üle.

Õppesisu

- inimese eluring sünnist surmani;

- inimese tervise ja heaolu sõltuvus loodusest: õhk, toit, riietus, eluase, kütus, õhu– ja veenenergia kasutamine, ravimtaimede toime jne;

- aastaaegade vaheldumise kajastamine inimese elus (riietuse eripära, tööd aias ja põllul, laste mängud ja lõbustused õues erinevatel aastaaegadel jms.)

- loodus kui emotsionaalsete ja esteetiliste elamuste allikas;

- muinaseestlaste hingestatud looduskäsitlus, sügav austus loodus vastu läbi aegade. Rahvatraditsioonid, kombed, tavad suhetes loodusega. Rahvakalendri tähtpäevad;

- inimene looduse mõjustajana. Inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed aspektid. Looduskaitse. Ökoloogilise mõtlemisviisi kujundamine.

Võimalus- õppekäik

Üks põhilisemaid tegevusi looduses on õppekäigud.

Õppekäikude puhul on kõige tähtsam saada uusi kogemusi. Õppekäikude teema sünnib tavaliselt rühmaruumis. Õppekäikudel saadud kogemuste ja kaasatoodud materjaliga jätkatakse tööd nähtud (kogetut) läbi arutades. Kaasatoodud materjali saab rühmatööna süstematiseerida ja herbariseerida, alustada mingit uurimust, kasutada looduslikke materjale mängus või matemaatikamõisteid kujundades, uurida luubi või mikroskoobi abil pisidetaile jms.

Õppekäike saab siduda õpperadadega võimaldades huvi tärkamist ja ilu avastamist igas kivis, kännus ja metsahäilus.

Õpperadade mõte on loodusobjekte eri aastaaegadel vaadelda kui võõrast objekti, mida peab tundma õppima ning seejärel leidma selle iseloomulikud tunnused aastaajast lähtuvalt; kuid lapsel puudub ju võrdlusvõimalus. Tuntud kohas on uut avastada muutust märgata kergem kui tundmatus. Looduse õpperada kannab endas koduloolisuse printsiipi, sest loodusrada paikneb kooli lähimas ümbruses ning sealt saadav teave tugineb piirkonna looduse, selle olemuse ja seoste tutvustamisele. Looduse õpperada sisaldab erinevaid elukooslusi (mets, niit, veekogu, põld ), sest siis on võimalus tutvuda nende eluga ning võrrelda seda. Loodusrada – tekitab loodusobjektide vaatlemisel sõbratunde, mis on looduse väärtustamise ja kaitsmise oluliseks eelduseks. Õpperaja tõeline sisu avaneb teadliku osutamise kaudu, märkamatu märkamises looduses.

Looduse õpperada võimaldab tunnetada, kogeda, uurida ja avastada ning tasakaalustada tänapäeva tehismaailma. Õpperada seostub kõigi põhitegevustega loodusõpetuses

- Looduses liikumist saadab möödapääsmatult vaatlus, so. tegevus, mille all mõistame nähtuste ja esemete tunnuste ja detailide märkamist, kindla eesmärgiga tajumist. Vaadeldes arenevad tervikus taju, mõtlemine ja kõne.

- Õppekäikudel ja vaatlustel tekib lastel tihtipeale küsimusi, mida saame selgitada lihtsamate katsete ja uurimustega. Siin puutume kokku ka luubi, mikroskoobi, termomeetri jm. riistavaraga

- Loodusõpetuse teemade käsitluse juures saavad lapsed koostada mudeleid, kaarte või plaane

- töö looduses või/ja loodusnurgas peaks andma lastele tööharjumusi ning kogemusi

- loodusesse minemist saab siduda matkade ja piknikega.

- Kui eelnev on seotud loodus vahetu tunnetamisega, ei saa paljusid loodusnähtusi ja objekte otse looduses vaadelda, siis tuleb appi võtta teatmekirjandus.

Looduse õpperada tutvustab piirkonna, kodukanti

- loob võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav.

- hoiab ja tugevdab tervist ja soodustab tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.

Liikumine looduses ja igaüheõigus

Eestis on loodus- ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Maaomanikud ei või keelata liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal.

Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatud kuni 4 meetri laiused kallasrajad. Kallasrada võib ulatuda laevatatava veekogu ääres kuni 10 meetri kaugusele veepiirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud.

Kallasradadel paiknevatel karja- ja muudel aedadel peavad olema väravad. Avalikus kasutuses ei ole ühe maaomaniku maal tervikuna paiknev umbjärv või mitme maaomaniku maadel paiknevad viiest hektarist väiksemad järved. Sellistel veekogudel liikumiseks on vaja maaomaniku luba. Kallasrada ei ole ka joogiveeallikana kaitstaval veekogul, kalakasvatusel või teisel erikasutuses oleval veekogul.

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja muude massiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tuleb taotleda maaomanike või muude maavaldajate, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut.

Looduses võib

• Liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud.

• Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi.

• Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all.

• Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.

Looduses ei või

• Liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju.

• Süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata.

• Pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega.

• Vigastada puid ja põõsaid.

• Häirida kohalike elanike kodurahu.

• Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju.

• Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike.

• Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud.

• Saastada loodust.

Soovitame külastada looduse õpperada.

Tundke rõõmu, avastage, nautige looduse mitmekülgsust, muutumist looduse õpperajal ja uskuge see kasvatab ja arendab teid ning lapsi igakülgselt!

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Alunurm, Aina. 1999. Alushariduse õppekava Loodusõpetuse aineraamat

2. Eilart, Jaan. 1986. Looduse õpperajad. Tallinn: Valgus

3. Eisen, Matthias Johann. 1995. Eesti mütoloogia. Tallinn: Mats

4. Håkan, Pleijel. 1993. Ökoloogia raamat. Tallinn: HUMA