.

1. Raudteetamm Millest ehitatakse raudteetamme? Mida veeti Karinult Tamsalusse seda raudteed pidi? Kuidas on tekkinud see kivi? Milleks seda kivi kasutatakse? Kas see kivi on tugev ja kas vesi võib seda kivi kulutada sedavõrd, et tekkivad koopad? Kui pikk oli Türi–Paide–Tamsalu raudtee? Millal see avati liikluseks rongidele? Millal lõpetati liiklus sellel raudteel? Mõõda raudteetammi laus, kõrgus ning arvuta kogu raudtee tammi ligukaudne maht, ruumala. Kui kiiresti on võimalik liikuda rongil Tamsalust Türile kui vahemaa on 62 km ja rong liigub keskmise kiirusega 50 km/tunnis?

2. Kivirist Selle kiviristi päritolu kohta on mitmeid legende. Kas oled mõnda neist kuulnud? Vaadates seda risti, püüa oletada, kui vana see võiks olla ja miks nii arvad? Kuidas saavad samblikud ja samblad kiviristile ja siin elada?

3. Reinu kivikülv Tänapäeval kuhjavad kivisid põlluserva kivikoristajad. Millised jõud ja kui ammu võisid jätta meile selle kivikülvi? Valige endale kaaslasega üks kivi lähemaks uurimiseks. Püüdke hinnata tema ümbermõõtu, kõrgust. Kui suur osa temast on kaetud sammalde, samblikega? Kas teed vahet samblal ja samblikul? Kui mitu erinevat liiki uuritavalt kivilt leiate? Kas siin on mingeid märke sellest, kuidas samblad või samblikud paljuneda võiksid? Kes liiguvad loomadest siin kivil? Mida nad seal teevad?

4. Mängupealne Kuidas kirjeldaksid kohta, kuhu jõudsid (pinnas, taimestik)? Kuivõrd on selle koha välimusega seotud inimesed? Jalutage kaaslasega ringi ja lugege sõrmedel kokku kõik puit- ja rohttaimed, keda nimepidi tunnete. Siis valige üks neist, keda lähemalt vaatlete ja võimalikult täpselt  kirjeldada püüate. Hiljem laske teistel oma kirjelduse järgi ära arvata, keda kirjeldasite.

5. Kalevipoja jäljed Miks arvatakse, et tegemist on Kalevipoja jälgedega? Kuidas tekkivad sellised lohud, lehtrid, maasse? Millise protsessi tagajärjel tekkib karst? Kas kivimid lahustuvad liikuva põhjavee toimel? Mille toimel murenevad ja lahustuvad peamiselt kaltsiidist koosnevad karbonaatkivimid (lubjakivi ja marmor), kuid ka näiteks dolomiit, kips ja sool? Põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist, on happeline, sest vees on lahustunud atmosfääris leiduvat süsinikdioksiidi, mis moodustab süsihappe. Kas Süsihape lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi? Karsti arenguks on vaja kolme põhitingimust. Need on: 1) vees lahustuvate kivimite esinemine, 2) vesi, mis liigub ja on võimeline lahustama kivimit 3) vee liikumisteede – lõhede, pooride jt. olemasolu. Karstumise intensiivsus sõltub paljudest teguritest. Eelkõige kivimite iseloomust ja piirkonna geoloogilisest ehitusest. Seejärel sissepääsust kivimitesse ja liikumise võimalustest neis ning vee lahustumisvõimest ehk agressiivsusest, mis omakorda oleneb kliimast ja muudest teguritest. Kust pärineb mõiste karst? Eestis esinevad karstinähtused Ordoviitsiumis (488–443 miljonit aastat tagasi) ja Siluris (443–416 miljonit aastat tagasi) moodustunud kivimite kompleksis, mis on aluspõhjaks väga suurel alal vabariigi territooriumi. Kus on karsti nähtused levinud Eestis? Palun otsis üks karstilehter ja mõõda selle sügavus maapinnast. Loenda kokku, mitu karstilehtrid märkad 50 m raadiuses.

6. Soovikivi Mõtle oma lugu soovikivi nime päritolu kohta. Vaadeldes siinset ümbrust mõeldes laiemalt Eesti loodusele, mõtle sõbraga 5 looduse soovi inimestele. Seejärel võrrelge oma soove teiste paaridega. Mida ühist leidsite? Mitu erinevat soovi saite? Kas ja kuidas saaksite mõnele neist soovidest ise kaasa aidata?

7. „Seelikuga“ pärn Mille järgi tunned sina pärna ära? Mille poolest on see pärn omapärane? Kas tunneksid ta ära, kui tal poleks lehti küljes? Kas sul tekib mõni oletus, kuidas tema võra võis sellise kuju saada? Miks suvel juulis pärnad sumisevad? Mida märkad praegu lehtede vahel? Miks võib pärna vilja nimetada pähklikeseks? Mis juhtuks, kui kõik pähklikesed kukuks puu alla maha? Kuidas pääsevad pähklikesed kaugemale? Kui juhtub tuult olema, jälgi mõnd pähklikest õhus tiirlemas. Millele see liikumine sarnaneb?

8. 150-aastane kask (Metsamõisa metsapark) Kuidas saab üldiselt puu vanust kindlaks teha? Millest tekivad puitu aastarõngad? Kuidas teha kindlaks elava puu vanust? Võrdle omavahel leht- ja okaspuude kasvukiirust, eluiga. Kui vanade lehtpuude puitu inimene tavaliselt kasutab? Mis tähtsus on vanadel puudel ja metsadel, kus puud on väga vanad? Mis juhtub puuga vananedes? Miks kontrollitakse vanu puid linnades tänavate äärtes ja majade ligidal?

9. 40 cm läbimõõduga pihlakas Püüdke kindlaks teha ka tema ümbermõõt? Miks on kokku lepitud puu ümbermõõdu määramine kõrgusel 1m 30 cm? Teades selle puu läbimõõtu, kas oskad ka arvutada valemi järgi ümbermõõtu? Võrdle oletusi saadud arvutusega. Millest kõneleb nii jäme tüvi pihlakal? Kui rikkalik on pihlakasaak sel puul? Kes tunnevad rõõmu pihlakamarjadest? Mis kasu on pihlakal, et keegi ta marju sööb?

10.  Metsamõisa maa-aluse käigu algus Kuidas iseloomustaksid ümbritsevat metsa? Miks on loodusel sellist inimesest puutumata metsa vaja? Miks saab seda pidada vääriselupaigaks? Kellele võiks sellistest paikadest rohkemate elupaikade näol kasu olla? Uuri mõnda maha langenud puud ja märka temaga toimuvat. Keda näed seal elavat, tegutsevat?

11. Metsamõisa tiik Vaatle tiigi pinda. Kui palju on rohekat pinda, kui palju vaba vett? Millest muutub pind rohekaks? Millest see kõneleb? Kui lopsakas on taimestik tiigi kaldal? Mitut eri liiki märkad? Kas tunned mõnda neist? Kas märkad kedagi lendamas, kuuled häälitsemas? Mida nad seal teevad? Kui pääsed vee äärde, uuri vaikselt vett ja vaata, kui sügavale on näha ja keda (taimi, loomi) näed? Tee oletusi, kas elustik on rikkalik või mitte ja püüa põhjendada oma arvamust.

12. Metsamõisa karstilehter Karstiala tähendab seda, et vesi paeses pinnases voolates lahustab lubjakivi ja tekitab sinna lõhesid, kust vesi veerohkuse ajal välja võib pressida ja veevaesel ajal maa alla kaduda. Need lohud, kust vesi maa alla kaob, meenutavadki kujult lehtreid. Milleks kodus või keemia tunnis/laboris lehtreid kasutatakse? Mida peaks arvestama põllumees, kui selline karstilehter tema põllumaale või lauda taha jääb? Mida tähendab nitraaditundlik piirkond? Mis võib ohustada põhjavett paesel alal?

13. Hiigelkuusk Kas see kuusk on tavalise kuuse välimusega? Kirjelda erinevust. Mõtle võimalustele puu kõrgust kindlaks teha? Kas saaksid kasutada selleks varjude meetodit või oleks võimalik liikuda käsivarrepikkune oks käes nii kaugele, kui oks katab puu juurtest ladvani ja siis vahemaa järgi puuni sammudega ligikaudu selle pikkust hinnata? Kui kõrged on Eesti kõrgeimad kuused ja kus nad kasvavad?

14. Metssigade püherdamiskoht Otsi metssigade tegutsemise jälgi maast ja puudelt. Milleks vajavad metssead püherdamist? Miks just see paik võiks selleks sobida? Mida tead metssigade eluviisist, toitumisest?

15. Kuno Arengu tamm Kes on Kuno Areng? Miks võiks üks puu inimese nime kanda? Tehke kindlaks puu ümbermõõt ja võrrelge seda Eesti kuulsaima tamme Tamme Lauri tamme mõõduga. Kirjeldage selle puu võra kuju ja okste paigutust. Milline on tüve pind? Kui palju on sellel samblikke, samblaid? Kas nende paiknemine tüve külgedel erineb? Kas selle järgi saaks oletada ilmakaarte asendit? Jagage endid nelja ilmakaarde ja valige uurimiseks üks madal oks. Uurige sellel paiknevate lehtede asetust ja suurusi. Kas leiate ka kellegi tegutsemisjälgi lehtedelt? Kuidas on tõrude hulgaga teie oksal ja kogu puul? Kes vajavad neid tõrusid? Kas olete vahel kuulnud mõne tamme otsast kärisevat häält ja näinud seal istumas sini-must-valge tiivasulega lindu? Kes ta on? Millele aitab kaasa see, et ta talveks tõrusid maasse peidab?

16. Varanduse kivi Millest on tulnud lood varanduse kividest? Luuleta nüüd sellest kohast üks haiku (Jaapani lühiluuletus: 1. rida 5 silpi, 2. rida 7 silpi, 3. rida 5 silpi) Näiteks:

Sambla sees kivi

Saladust nimes peidad

Las jäädagi nii

Kuidas tegelikult võis see kivi siia sattuda? Uuri kivi ümbruse kasvupaika. Iseloomusta metsatüüpi valguse, niiskuse seisukohalt. Milliseid rindeid siit leiad ja kes neid iseloomustavad?

17. Järsi järv Millist lugu räägib järv, kelle pinnast nii vähe paljast vett paistab? Mis on ja mis põhjustab eutrofeerumist? Kui õnnestub järvele vaikselt läheneda, võiksid kuulatada ja vaadata, kas mõnda veelindu ujumas näha on. Milliseid veetaimi märkad, tunned? Millised puud suudavad kasvada jalgupidi vees? Milliseid puid veel järve ümbrusest ära tunned?

18. Hundiaugu mägi Mõtle lugu selle koha nime tekkest. Mõtiskle hundi koha üle metsas. Miks põrkuvad vahel inimese ja hundi huvid? Mis juhtub metsaga, kust hundid kaovad?

19. Võhmuta mõispark Võrdle Võhmuta mõisa parki mõne teise mõisa pargiga, mida külastanud oled. Vaadates vanu lagunevaid mõisamaju ja nende ümber kõrguvaid põlispuudega parke: kumb on vastupidavam - kivi või puu? Kui palju eri puuliike siinsest pargist leiad? Kas on ka selliseid, mida Eestimaal looduslikult ei kasva? Kuidas suhtuda võõrliikide sisse toomisesse? Kas selle pärast peaks muretsema?

20. Vana saarepuu Uuri seda vana puud ja otsi vananemisest kõnelevaid märke. Kas leiad juba ka lagundajate tegevust?