Vajangu Põhikooli looduse õpperada, punkt nr 5
Koordinaadid: N: 59° 5' 1,32'' E 26° 1' 4,50''
Aavere külas heinamaal asuvad väikesed karstilehtrid ehk lohud, mida rahvas nimetab Kalevipoja jälgedeks. Eriti hästi on Kalevipoja jäljed vaadeldavad õhust või reljeefikaardilt.
Legend: Kord läinud ühel sügisesel laupäeva õhtul keegi Kuie küla noormees Aaverest pärit pruuti koju saatma. Tagasitulles tulnud ta metsast läbi. Möllipealse (Mölli järve) kallastel, kus asuvad väikesed lohud, mida rahvas nimetab Kalevipoja jälgedeks, näinud ta äkki, et keegi näitab ta ees elektrilambist tuld.
Vaadanud taha, seal samuti, ka vasakul ja paremal pool olid tulukesed. Noormees olla päris ära ehmatanud. Iga tule vahel olnud kümme väikest meest. Tema ees seisnud aga üks suurem mees. See käskinud hakata väikseid mehi tantsitama. Ise aga küsinud noormehelt: “Anna raha!” Noormees võtnud taskust rahakoti ja ulatanud mehikesele raha. Samal ajal kustunud tuled ja pimedus laotanud oma laiu tiibu.
See lugu paistab küll imelik, kuid selle noormehe jutu järele olevat see sõna-sõnalt tõsi. Ka on tõenduseks see, et noormees on karsklane ja tegemist ei saa olla alkoholi mõjuga.
Ülesanne: Miks arvatakse, et tegemist on Kalevipoja jälgedega?
Kuidas tekkivad sellised lohud, lehtrid, maasse?
Millise protsessi tagajärjel tekkib karst?
Kas kivimid lahustuvad liikuva põhjavee toimel?
Mille toimel murenevad ja lahustuvad peamiselt kaltsiidist koosnevad karbonaatkivimid (lubjakivi ja marmor), kuid ka näiteks dolomiit, kips ja sool? Põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist, on happeline, sest vees on lahustunud atmosfääris leiduvat süsinikdioksiidi, mis moodustab süsihappe.
Kas Süsihape lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi?
Karsti arenguks on vaja kolme põhitingimust.
Need on:
1) vees lahustuvate kivimite esinemine,
2) vesi, mis liigub ja on võimeline lahustama kivimit
3) vee liikumisteede – lõhede, pooride jt. olemasolu.
Karstumise intensiivsus sõltub paljudest teguritest.
Eelkõige kivimite iseloomust ja piirkonna geoloogilisest ehitusest. Seejärel sissepääsust kivimitesse ja liikumise võimalustest neis ning vee lahustumisvõimest ehk agressiivsusest, mis omakorda oleneb kliimast ja muudest teguritest.
Kust pärineb mõiste karst?
Eestis esinevad karstinähtused Ordoviitsiumis (488–443 miljonit aastat tagasi) ja Siluris (443–416 miljonit aastat tagasi) moodustunud kivimite kompleksis, mis on aluspõhjaks väga suurel alal vabariigi territooriumi. Kus on karsti nähtused levinud Eestis?
Palun otsis üks karstilehter ja mõõda selle sügavus maapinnast.
Loenda kokku, mitu karstilehtrid märkad 50 m raadiuses.