Väljavõtted uurimustööde kokkuvõtetest

Väljavõtted uurimustööde kokkuvõtetest


Allan Appelberg -Kaubandustegevusest tingitud häiriv müra kui põhiõiguste riive

Kaubandustegevuslikud ettevõtted peavad tagama nõuete järgimise ja vältima kohalike inimeste õigustatud huvidega vastuollu minemist. See ei tähenda müra kontekstis üksnes piirnormide järgimist, vaid müra hoidmist tasemel, mis pole häiriv. Probleemne on häiritud inimeste mure põhjendatuse tõestamine, kuid piisavalt kinnitust leidnud rahulolematus ja probleemide allika selge määratletavus annab aluse, millega kohalik omavalitsus peab otsuse tegemisel ehk n-ö tasakaalu leidmisel arvestama.

Heliise Jartsev - Tartu linna lennujaamast tuleneva müra mõju lähiümbruse elanikele

Läbiviidud küsitlusele vastanuid oli umbes 10% valimist. Siiski ilmnes, et üldiselt elanikkond ei kurda müra rohkuse ning häirivuse üle. Välja tuli, et lennundusmüra ei häiri teistest lähedalolevatest müraallikatest rohkem ning üllatava tulemusena võib ära märkida, et lennundusmürast peeti õppelendude ehk väiksemate lennukite poolt tekitatud müra häirivamaks kui regulaarlende ehk suurtemate lennukite tekitatavat müra.

Piret Kliimak - Müra meie ümber- koolitusmaterjal gümnasistidele

Koolituse käigus täienevad gümnasistide teadmised mürast ja selle ohtlikkuses. Koolituse läbinud noor oskab õigesti hinnata mürataset ja vastavalt sellele müras viibimise aega, mil kuulmiskahjustuse tekke oht on minimeeritud. Parim kaitse tänu teadmistele!

Caisa Sell - Müra Kohila Gümnaasiumis

Püstitatud hüpotees sai vaid osalise kinnituse. Vahetundide ajal oli keskmine müratase 80 dB lähedal, mis oli oletatust kõrgem. Teaduslikult on tõestatud, et pidev müratase üle 70 dB on inimese tervist kahjustav ja edaspidi oleks huvitav uurida, et kui paljudel üle 10 aasta kooli õpetanud õpetajatel esineb kuulmislangust. Huvitav on see, et erinevates allikates toodud müra normid on erinevad.

Maili Jaaska -Müra meie ümber Liiklusmüra

Nüüd, kui ma olen teinud loendusi ja liiklusmüra lähemalt uurinud tundub, et võrreldes suurlinnadega ei olegi see probleem Haapsalus nii suur. On mürarikkamaid ja vaiksemaid piirkondi, kuid üldiselt on Haapsalu siiski pigem vaikne ja olukord kesklinnas paraneks kindlasti, kui edaspidi saaks valmis planeeritud ringtee ümber linna. Kuid sellises väikses linnas võiks vahel autode asemel kasutada jalgrattaid või käia jala, sest selline eluviis on kasulikum, tervislikum ja ei häiri kedagi.

Rainis Provornikov - Müra Paide Ühisgümnaasiumis

Rohkem peaks aga tähelepanu pöörama noorte kõrvaklappidega muusika kuulamise uurimisele. Mõõtmistega selgus, et kõrvaklappide kaudu kuulatakse muusikat valjusega kuni 95db. See on juba ohtlik kuulmisele, eriti kui kuulatakse pikka aega järjest.
Minu arvates on tulemused üllatavad, kuna üldine müra tundub koolis kohati suur olevat ning mõõtmistulemuste keskmine 76,8 dB on veidi vähe. Järelduseks saab tuua seda, et kõik on suhteline ja millegi kindlakstegemiseks on vaja teha mõõtmisi, et veenduda oma tundmuste õigsuses. 

Johann-Gustav Lend - Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11.d õpilased puutuvad valitud aine- ja vahetundides kokku tervist kahjustava helitasemega

Kuigi tulemusi võib pidada rahuldavaks, tuleks siiski leida lahendus klassi akustilistele probleemidele. Selle probleemi lahendamine tooks kaasa müra vähenemise ning õpetajate rahulolu ja tervise paranemise. Koos sellega väheneks õpilaste kui ka õpetajate vaimne kurnatus, mida liigselt mürarikas keskond paratamatult endaga kaasa toob ja võimaldab muuta õppetööd kontsentreeritumaks.

Renat Kadirov - Kuulmislanguse arengu dünaamika koolis

Autor analüüsis vastavateemalist kirjandust ja veendus antud uurimuse õige aegsuses. Töös selgitatakse mis on müra, selle iseloom ja kuidas võib müra olla noorte enneaegse kurdistumise põhjustajaks. Vastava aparatuuri abil teostati erinevate müra allikate iseseisvad uurimised koolis ja väljaspool  koolielu. Kõik andmed on mitmekorradselt kontrollitud ja kantud müra tasemete  tabelise. Töö käigus selgitati välja õppetunnid, kus müratase ületas normi. Tehti selgeks kõige mürarikkam ja kõige vaiksem klass. Õppeasutuse erinevate lülide analüüsi diagramm näitas piltlikult, millises eas kahjustub õpilaste kuulmine kõige rohkem. Ning töö kõige tähtsam järeldus näitab, kuidas ja miks muutub õpilaste kuulmine koos nende vanusega. Mõnede klasside täiendav küsitlus, kogu saadud info võrdlemine võimaldab saada aru, miks hakkasid noored halvemini kuulma ja millised tegurid mõjuvad kõige rohkem noorte kurdistumisele. Uuringute tulemusi ja jareldusi võrreldi antud teemal juba olemasolevate töödega ning lõpuks esitati saadud materjalid ja järeldused kooli õpilastele teaduslikus ettekandes. Õpilastelt saadud tagasesiside kinnitas uurimuse tulemuste praktilise rakendamise võimalikkust õpilaste kuulmise halvenimise profülaktikas.

Helena Ellermaa, Merilin Mänd - Kahe ristmiku maksimaalne-keskmine müranivoo võrdlus

Töö autorid plaanivad mõõtmisi jätkata, et koguda rohkem andmeid, mis võimaldaks kahe eritüüpi ristmiku müranivoo põhjalikumaid järeldusi ning annaks võimaluse pakkuda omapoolseid lahendusi müraprobleemi lahendamiseks.
Töö eesmärkideks oli anda teoreetiline ülevaade müra olemusest ja selle kahjulikkusest ning uurida müra taset Kuressaare linna kahel ristmikul.
Hüpoteesiks seati eeldus, et ringristmikul on sõidukite tekitatav müranivoo suurem kui tavaristmikul, kuna ristmiku ülesehitus võimaldab suuremat liikluskoormust.
Töö eesmärgid täieti ja hüpotees leidis kinnitust.

Margo Eermaa Raivo Palumäe - Kas meil on müra ?

Proovisime, kuidas õnnestub algklassidel müra joonistada. Tulemused olid väga toredad. Kes kujutas muusikat liiga valjuna, kes lärmakaid klassikaaslasi. Joonistamise käigus kommenteerisid õpilased ka ise oma töid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et igapäevaselt väsitab õpilast just kaasõpilaste lärmakus. Vahel on ka tunnis hea kuulata, kuidas kaasõpilased vaigistavad neid, kes ei suuda rahulikult istuda ja segavad oma kõva jutuga teisi.
Uurijatel oli abiks ka internet, kus leiab üsna palju materjali müra kohta. Töös kasutasime seda, mis osa, mis on lihtne ja arusaadav ka kõige väiksematele õpilastele.
Pealkirjastasime oma uuringu küsimuse vormis, sest töö käigus selgus, et me elame õnnelikus paigas, sest puuduvad müra tekitavad liiklussõlmed  ja tehased.
Kohati on müra tekitajateks suured raskeveokid, mis läbivad kogu küla. Selle probleemi saaks lahendada, kui külas olev ainuke põllumajanduslik ettevõtte suunaks oma transpordi külast väljas olevale otseteele, mis ühendab ettevõtte tootmishooneid Pärnu-Lihula maanteega.