Karinu küla on esmakordselt mainitud ürikutes 1519. aastal. Järva-Jaani ja Väike-Maarja maantee ääres asuvas Karinu külas on varaklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone (18. sajandist). Mõisa ümbritseb 3,6 ha keskmise liigirikkusega mõisapark, kus peapuuliigiks arukask. Pargis asub väga vanu ja kõrgeid põlispuid, samuti üks mandžuuria pähklipuu. 
Karinu Ohvrikivi ehk Orjakivi ehk Katkukivi asub Võhmuta ja Ramma poole viivate tee ristmikul. Jämedateraline hallikasroosa graniitrahnu pikkus on 5,2 m, laius 4,2 m, kõrgus 1,6 m ja ümbermõõt 14 m. Kõrgus suureneb astmeliselt põhja suunas. Rahn on pinnalt tugevasti murenenud. Põhjakülg on kaetud samblaga. Üks neljandik rahnust on maa sees. Selle pinnal on loendatud 56 kausjat kultuselohku, neist suurima läbimõõt on 8 cm. Lohud on keskmiselt 4 cm sügavused ja paiknevad enamjaolt lael, ainult kolm lohku asub rahnu vertikaalsel kirdeküljel. Üks legend räägib, et selle kivi juures olla orjad nutmas käinud ja nende silmaveest saanud lohud kivi sisse. Öösiti olevat aga neid, keda ohvriks toodud, kivi juures liikumas nähtud. Orjakivist 150 m lõuna pool on teine, 17 väikese lohuga kultusekivi, mis jääb Karinu pargi põhjaossa. Üks kultusekivi on veel Karinu-Võhmuta tee läänekaldal. 
Karinu karstijärved asuvad Järva-Jaani ja Kiltsi teest põhja pool Karinu küla taga. Tegemist on karsti umblehtrites ja -lohkudes oleva ajutise pinnaveetoitelise järvikuga, millele melioratsioonitöödega on antud tehislik ilme. Kuna pinnakatte paksus järve all ulatub mitme meetrini, siis on vee infiltratsioon väike ning sademeterohkel aastal ning vee karjäärist sissepumpamise tõttu võib järvik säilida kogu suve. Järv on kohalikele elanikele puhkekohaks ning järvetagune soo veelindudele pesitsemis- ja toitumispaigaks. Pargist ja alleelt avaneb järvikule hulgaliselt kauneid vaateid.
Karinu paemurd asub Võhmuta ja Visusti maantee ääres Karinu külas. See on Juuru lademe Tammiku kihistu puhas karplubjakivi, mille peamine moodustaja on olnud käsijalgne Borealis borealis. Siinne ühe liigi niisugune kohanemine ja karpide suur asustustihedus varases paleosoikumis on erakordne nähtus. Karjääri lõunaosas on avatud seina kõrgus enam kui 8 meetrit. Rahvusvahelise Geoloogide Kongressi ajal 1984. aastal oli siin uudistajaid kogu maailmast.
Karinu vallakoolis töötas aastail 1893-1898 õpetajana Aleksander Trilljärv, üks Eesti kutselise teatri loojaid. Ta on kaasa aidanud enam kui 40 ooperi libreto tõlkimisele ja kohaldamisele.
Karinu küla infotahvlite koordinaadid: N: 59° 2' 21,00'' E 25° 57' 31,14'' ja N: 59° 3' 14,34'' E 25° 57' 49,74''