Järva-Jaani alev on samanimelise valla keskuseks ning asub Tallinnast Tartusse suunduva Piibe maantee (riigimaantee) keskel – mõlemast linnast on Järva-Jaani ligi 100 kilomeetrit. Veidi rohkem kilomeetreid on ka teistesse Eesti suurematesse linnadesse nagu Jõhvi, Viljandi, Pärnu. 
Paikkonna ajalugu ulatub aga muinasaega, kui tänane Järva-Jaani (endine Keitingeni kihelkonna keskus ja Keika küla) kuulus Loppegunde muinaskihelkonda. Paikkonna esmamainimine oli Läti Henriku kroonikas 1220. aastal seoses kiriku ehitamisega.
Järva-Jaani nime saamise kohta on levinud mitu legendi. Üks neist on seotud Kirikumäega, millele ehitati Ristijale Johannesele pühitsetud kirik. Kirik on Järva-Jaani sõitjale mitmest suunast juba kaugelt näha. Kiriku ümber, mis ühendas kahte suuremat küla, on aegade jooksul kujunenud Järva-Jaani alev.
Endine Orina külaasundus ja mõis
Orina küla on esmamainitud 1534. aastal (Orgena). Aja jooksul on Orina küla kasvanud kokku Järva-Jaani aleviga, ametlikult liideti need 1977. aastal. Ning endine Orina asundus, mis jääb väljapoole alevit, kuulub 21. sajandil Jalalõpe küla alla.
Orina mõis rajati 17. sajandi I poolel, kui Orina küla panditi Rootsi rüütlile Jonatas Döbritzile. 1623. aastal hakati Orina külla kuivemale kohale rajama talu, mis 1643. aastal sai rüütlimõiste nimekirja. Mõisa ümber kujunenud asundusküla hakati nimetama Orinaks.
Orina mõisa viimaseks omanikuks oli Morotz Schilling, kelle isa Fabian von Schilling (1830-1917) elas mõisas alates 1903. aastast. Mõisas on sündinud ka Põhja-Jäämere jäätriivi uurija Nikolai von Schilling (1828-1910), kelle nime järgi on maailmakaardile kantud ka Schillingi neem.
Pärast mõisa riigistamist oli see mitme kooli kasutada ning nüüd asub seal Järva-Jaani koduloomuuseum. Mõisa ümber asub keskmise liigirikkusega mõisapark. 
Alustades õpperännakut Orina mõisa juurest, hakkab silma Orina allikas meierei kõrval. Kevadiste suurvete ajal võib maapinnast väljaimmitsev vesi hoida allika päris veerohke, kuid kuumade ja vihmavaeste suvedega võib allikas sootuks ära kuivada. On arvatud, et Orina allikast saab alguse Pärnu jõgi, mis vahepeal maa all voolab.
Edasi suundume Järva-Jaani lasteaia „Jaanilill“ looduse õpperajale, kus huvipakkuvat leiavad peale laste kõik loodusesõbrad. 
Järgmiseks sihtpunktiks on Järva-Jaani tehisjärv, mis on meelispeatuskohaks suvistele puhkajatele, aga ka mõnusaks karastuseks väsinud rändajale. Järve kagupoolselt servalt võib hoolas matkaja leida ka veekogu toitva allika.
Minnes järve äärest mööda Pargi tänavat alevi keskuse suunas, jääb paremale endine Keika soo ja Pastoraadi (ehk kirikumõisa) pargi läänepoolsele küljele Õpetaja (endine Keika) allikas, kust on saanud kunagi alguse Keika jõeke. Legendi järgi sai allikas endale nime seetõttu, et kirikuõpetaja oli allikast ammutanud endale vajaliku joogivee.
Loodusobjektidest jäävad alevi territooriumile veel Järva-Jaani III kalmistu ehk Metsakalmistu vahetus läheduses asuv Võllastemägi ning Türi-Paide-Järva-Jaani-Tamsalu vaheline raudteetamm, mis on peaaegu Võhmutani läbitav.
Järva-Jaani kirikumõisas on elanud ja asutanud talurahvakooli Liivimaa kroonik ja pastor Christian Kelch (1657-1710), siin on sündinud kohaliku kirikuõpetaja pojana balti-saksa maalikunstnik Eduard von Gebhardt (1838-1925).
Järva-Jaani alevi infotahvli koordinaadid: N: 59° 2' 44,88'' E 25° 53' 2,22''