.

1. Orina allikas Vaata sillalt allikat ja tema ümbrust. Mis sind selle juures häirib?
Meie allikate vesi on külm ja karastav. Miks?
Oleme siin Pandivere kõrgustiku servaalal. Millega on seotud allikate rohkus just selle kõrgustiku jalamil?

2. Lasteaia "Jaanilill" looduse õpperada Lasteaia loodusraja algus Kasekopli servas on niiskusküllase pinnasega, eriti vihmarikkal aastal, mis on heaks sissejuhatuseks edasisel rappa jõudmisel.
Vaatle ümbrust ja iseloomusta siin kasvavat taimestikku. Kui lopsakas on puude kasv? Milline on okas- ja lehtpuude vahekord? Mitmest eri liigist puid märkad? Mitut liiki neist nimetada oskad? Milline on valgustatus puude all? Kas siin on põõsaid? Mis katab maapinda (rohurinne, samblarinne)? Milliseid erinevaid rohttaimi märkad? Kas nende seas on õitsevaid taimi, mida tunned? Milliseid taimi tunned ära lehtede järgi? Kas suudad leida ka vilju ja tunda, mis taimele need kuuluvad? Kas leiad sõnajalgu? Otsi erinevaid samblaid. Kui palju neid leiad ja kus märkad neid kasvavat? Kas kuuled või näed mõnda looma (teod, putukad, ämblikud, konnad, sisalikud, linnud, imetajad)  või nende tegevuse jälgi? Mida ütleksid kokkuvõttes selle elupaiga kohta?

3. Kirikumägi Haiku on Jaapani luulevorm, millel kindlad reeglid: 3 rida; 1. rida 5 silpi; 2. rida 7 silpi; 3. rida 5 silpi.
Näide:
See kirikutorn
Mida näinud, veel näeb ta?
Mõtle sellele.
Proovi koos sõbraga ka mõni haiku luuletada, vaadates siin ringi ja tundes igaviku rahu ja vaikust aegade sidemena enda ümber. Silpe kontrolli sõrmedel.
Uuri vanu sammaldunud kive? Kuidas saavad samblad kivi selga? Mis juhtub kiviga seal sambla all? Samblad on kõige lihtsamad taimed, kellel pole juuri. Kuidas saavad samblad vett võtta?

4. Õpetaja allikas ja Keika soo Õpetaja allikas siin pastoraadi külje all oli kunagisele kirikuõpetajale veevõtu kohaks. Kust saad sina oma igapäevase vee? Miks ei käi me enam allikal?
Kuidas ja kuhu tekivad soised alad? Mis neist looduses edasi arenevad? Vaata ringi ja uuri, millised puud suudavad kasvada jalgupidi vees?

5. Võllastemägi Männi küljest võid leida korraga 3-suguseid käbisid, olenevalt nende arengust.
Otsi mõni puu ja püüa sealt leida eri arenguastmes käbisid. Millistest on seemned juba välja pudenenud? Kas suudad leida ka tibatillukesi selle aasta käbisid võrse otstest otsides? Mida võib neist eri järkudes käbidest järeldada männikäbi küpsemise kiiruse kohta? Kui kaua kulub männil isaskäbide tolmust valminud seemnetega emaskäbideni? Mida võid öelda võrdluseks kuusekäbide valmimise kohta?

6. Pruudikivi ja Ämmakivi Mõtle, kuidas võisid need suured kivimürakad siia sattuda? Tee mõni oletus nende nimede päritolu kohta. Olles näinud meie rahvuskivist paekivist ehitisi, märkad vast, et tegemist on mingi muu kiviga. Tunned sa seda kivi? Uuri, kes neil kividel kasvavad ja liiguvad. Kas siin on ainult samblikke või on ka samblaid? Kuidas neid ära tunda? Mitut erinevat liiki märkad? Keda kohtad loomadest ja kas oskad neid rühmadesse paigutada? Vali üks huvipakkuv elusolend ja püüa tema välimust võimalikult täpselt kirjeldada. Kas kivi võib olla talle elupaigaks?

7. Pusumägi Iseloomusta paika, kuhu jõudsid. Miks teda mäeks on kutsutud?
Jagunege 4 kaupa rühmadeks ja võtke endale uurimiseks umbes meeter korda meeter lapike. Leidke, kui palju eri liiki taimi seal kasvab ja hinnake kui suure osa nad seal katavad. Mitut liiki neist nimepidi tunnete? Kui palju on katmata maapinda? Kui tihe on taimestik? Keda märkad loomadest ja kui palju neid seal taimede vahel liigub? Kas näed neid ka tegutsemas (toitu hankimas, toitumas, toitu tassimas, võitlemas vm...)?

8. Ramma kivirist Iseloomusta kiviristi ümbrust. Tee oletusi kiviristi päritolu ja tähenduse kohta.
Miks on vaja neid mineviku märke hoida ja säilitada? Kuidas saab uurida selliseid märke? Kuidas seda risti kivist tahuti, kuidas kohale paigutati?

9. Ramma karstitiik Karstinähtus on iseloomulik just paesele pinnasele, millesse vesi käike suudab
õõnestada paekivi (kaltsiumkarbonaati) aeglaselt ja osaliselt lahustades. Veerohkel ajal pressib siis vesi neist lõhedest maapinnale ja moodustab veekogusid. Kuidas ohustab põllupidamine siin põhjavett ja miks ütleme, et elame nitraaditundlikul alal? Kuidas peaks käituma põllumees karstialal?
Vaatle tiigipinda. Mida märkad? Kas tiik on rohketoiteline (lopsakas taimestik) või vähetoiteline (vesi läbipaistev, veepind puhas)? Millised on tiigi kaldad? Kas pääsed veele lähedale? Kas vette vaadates on näha rikkalikku taimestikku? Mitut erinevat looma märkad vees või pinnal? Keda näed õhus lendamas? Mida nad teevad?

10. Karinu mõisapark Millest kõnelevad suurte puudega pargid ümber mõisate? Jagunege rühmadesse ja lugege kokku kõik erinevad puuliigid. Võrrelge saadud tulemusi. Mitut liiki sa ära ei tundnud? Kas leidsid ka mõne võõrpuuliigi, mida Eestis looduses ei kasva? Otsi üles mandžuuria pähklipuu, keda peetakse siinseks harulduseks (lehed sarnanevad saare lehtedele).
Vali üks suur puu ja püüa tema kõrgust kindlaks teha. Tuleta meelde võimalused puu kõrguse leidmiseks.

11. Karinu mõisa tiik ja karstijärved Õpilased jagatakse 4 rühmaks ja iga rühm saab tiigi ühe külje. Rühm uurib oma külge ja püüab leida sellele iseloomulikud tunnused, mille paneb kirja.
Kirjeldused kogutakse kokku. Üks õpilane hakkab kirjeldusi ette lugema ja teised püüavad mõistatada, millisest küljest on jutt. Kes esimesena õigesti arvab, loeb järgmisena.

12. Karinu Kirikumägi Püüa teelt siia tulles võimalikult hästi ümbrust jälgida ja meelde jätta. Siis võtate kõik ringi ja sulgete silmad. Igaüks saab nüüd järjest võimaluse midagi nähtust kirjeldada. Mis räägitud, seda ei korda.

13. Karinu ohvrikivi Keda või mida ohverdati? Milleks ohverdati? Kas võib selle kivi nime ka lihtsalt väljamõeldiseks pidada? Mitu lohukest leiad kivi pinnalt?
Uuri ohvrikivi. Püüa tema suurust ja kuju millegagi võrrelda. Kas kivil on märgata elu? Kas millegi järgi kivil saaks oletada ilmakaarte paiknemist? Kuidas veel saad ilmakaarte paiknemist kindlaks teha?

14. Karinu paemurd Paekivi on tekkinud mitusada miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumi ja Siluri ajastul madalaveelises meres elanud loomade kodadest. Uuri mõnd lubjakivi tükki ja püüa sealt leida mõnd looma kujutist. Kas suudad teda võrrelda mõne tänapäeval elava loomaga või on ta täiesti teistsugune?

15. Suure Jüri auk (kurisu) Mille järgi võiksid selle koha ümbruskonnas ära tunda? Millisel aastaajal võiks siin näha ka surveliselt liikuvat (nn. “keevat”) vett?
Võta vaatluse alla ümbruskonna puud. Vali puul üks oks ja võrdle omavahel sellel olevaid lehti. Mida märkad? Miks pole kõik lehed ühesuurused? Uuri leheserva ja iseloomusta seda. Uuri lehe pinda ja märka loomade tegevusjälgi. Kas oskad oletada, kes seal tegutsenud on?

16. Kahe venna kask Kes olid need kaks venda, kelle järgi kahe venna kask oma nime sai? Mõtle ja oleta, miks võiks mõnda puud hakata kellegi inimesega siduma?
Kunagisest kahest võimsast kasest on nüüd järel vaid jupike viimase tüve. Vaatle tema kasvukohta ja oleta, mis võis selle puuga juhtuda? Kas tüvel on mingeid märke sellest, mis tüvejupist edaspidi saab? Kes on lagundajad ja kuivõrd neid näha on? Miks neid vaja on?
Kuidas hindad kase jämeduse ja tema ümber oleva taimestiku kasvu järgi mulla viljakust? Kas see tundub toitainete rikas või vaene?

17. Pitkade lapsepõlvekodu (Ansomardi allee) Vaatle alleed kahel pool teed ja mõtle, milleks võidi sellised puudereaga paigad rajada. Kas tunned, mis liiki on puud? Kas sulle meenub mõni allee kusagil mujal ja sealne puuliik? Millistesse kohtadesse kunagi alleed viisid?
Kas meenub mõni puuliik, mida sagedamini alleedel kohanud oled?
Jagage end 5 kaupa rühma . Hinnake silma järgi 5 lähestikuse puu jämedust ja püüdke need jämeduse kasvu järgi ritta panna. Siis kontrollige arvamust. Kuidas saate mõõta puu jämedust ja seda erinevatel puudel võrrelda, kui teil pole mõõdulinti? Puude jämedust võrreldakse kõrgusel 1m 30cm. Miks just see kõrgus? Seejärel seiske puude juurde nii, et teised saaks teie pikkuste erinevuse järgi puud jämeduse järgi ritta panna.
Valige oma rühmaga üks puu ja uurige tema koort? Kas see on sile, vaoline? Mida ütleb puu kohta korba paksus? Milleks on korbas lõhed? Kas koore pind on kaetud samblikega? Miks saab samblike järgi teha oletusi õhu puhtuse kohta?

18. Jalgsema karstijärv Karstinähtus on omane paesele pinnasele, kus vesi uuristab lubjakivisse seda lahustades lõhesid, mida mööda vesi võib tõusta või kaduda. Millal võiks siin järvolla? Kas oled kunagi näinud selles kohas järve? Uuri seda paika ja püüa oletada, kuhu maani vesi võiks ulatuda. Vaatle siinseid taimi ja leia nende hulgast neid, mille järgi võiks arvata, et siin üldse veekogu on. Kas tead mõnda taime nimepidi? Kas mõni neist õitseb? Millised on nende taimede varred – rohtsed või puitunud? Kuidas hindaksid mulla viljakust, vaadeldes taimede kõrgust ja lopsakust? Kuidas suhtuda võimalusse seda paika põllumaana kasutada?

19. Kivikülv ja noorusekivi Mõtle ja oleta, kuidas võis nooruse kivi oma nime saada. Kuidas võis tekkida see kivikülv?
Jagunege nüüd 4 kaupa rühmadesse ja valige endale uurimiseks üks kivi. Kuidas umbkaudu tema ümbermõõtu ja kõrgust hinnata? Kasutage endi käte haardeulatust. Hinnake, kui suurt osa kivist katavad samblad ja samblikud. Püüdke vahet teha samblal (tilluke taim varre ja lehtedega) ja samblikul (vetika talluse ja seeneniidistiku kooselu). Katsuge, kas pind on märg ja pehme või kuiv ja kare. Niiske ilmaga paistavad samblikud ka rohekad neis olevate rohevetikate tõttu. Samblikus on samblikuained, mis tasapisi kivipinda lagundama hakkavad. Piilu ettevaatlikult sammalde alumist osa – kas näed esmast õhukest tekkivat mullakihti? Püüdke kokku lugeda, kui palju eri liiki samblaid ja samblikke uuritavalt kivilt leiate. Kas näete ka mõnda looma liikumas? Koostage teistele lühike tutvustus oma kivi kohta, leppides kokku, kes millest räägib.

20. Seamägi Vaatle paika ja oleta seamäe nime päritolu, põhjendades arvamust. Mitu
erinevat lugu saate? Kas inimtegevus jätab võimaluse ka seosele metssigadega? Iseloomustage inimtegevuse mõju sellele paigale. Kui ulatuslik see on? Milliseid tegemisi, tegemata jätmisi leiate? Kuivõrd kultuurmaastik looduslikule peale trügib või teda mõjustab või on hoopis vastupidi? Kuivõrd harmooniline on nähtu? Kas ja mida teeksid teisiti?