Arhiiv
.jpg){kind=logo}
Tõrva Gümnaasium
Tõrva Gümnaasiumi algklassiõpilaste loodusnädala kava
20. mai – 28. mai
143 õpilast
1. Kohtumine kohaliku linnu- uurija Rein Mikuga
2. Matkapäev ,, Tunne ja tea oma koduümbrust“
Antud paiga kohta legendi, muistendi kuulamine
3. Keskkonnamängud
4. Linnulauluhommik
5. Looduskaitsekuu viktoriinid klassides
6. Joonistusvõistlus „ Mida märkan looduses“
7. Õpime taimi tundma
Matkapäeva marsruut ja legend, muistend
1. klass TANTSUMÄGI JA ÕHNE JÕGI
Tantsumäest ja Õhne kõrgest kaldast on kolm muistendit.
1. Üks pajatab, et sõja ajal taheti Helme kiriku kelladest suurtükke valada. Et neil olnud väga ilus hääl, peitnud inimesed kellad jõkke, kust nad hiljem välja võeti.
2. Teine jutt räägib, et Patküla mõisas olnud väga kuri härra, kes sundinud kutsarit kiiremale sõidule. Kord olnud ta jälle väga tige. Kutsar kihutanud, kuidas suutis. Järsku kadunud tee ja sõiduk lennanud kõrgelt kaldalt Õhne jõkke. Kuulda olnud ainult kellade helinat hobuste kaelas.
3. Tantsumäe nime on saanud Veski tänava äärest algav kagu suunas kulgev vallseljak kunagiste tantsupidude järgi. Mööda vallseljakut kulgeb metsavahetee, mis viib muistsele linnusele. Vallseljaku tekkimisest pajatab legend järgnevat: Kord oli Kalevipoeg otsinud magamiskohta. Magamiskoha otsingutel oli ta jõudnud praegusele Tantsumäele. Kalevipoeg kandnud taskus liiva, mis magama minnes silmadele pandi. Õnnetuseks oli aga Kalevipoja taskus auk sees ja liiv voolanud taskust välja jättes järgi lookleva teeraja. Kalevipoja säng ise on aga eestlaste muinaslinnus.
2.klass ORJAKIVI
Muistend orjakivi tekkeloost
Muistendi järgi saanud kivi oma erilise, kahe lohuga kuju nii: Helme mõisas käinud tööl vaeslaps. Tema ainus tasu tehtud töö eest oli kuri sõna ja kuivanud leivakannikas. Ühel külmal ja vihmasel õhtul tulnud vaeslaps töölt ja olnud nii väsinud, et kivi märgates sinna puhkama ronis. Enne uinumist tänanud laps kivi puhkeaseme eest. Ta ohanud: „Ime, et sinagi, külm kivi, minu peale halastasid, mulle istepaika pakkusid. Inimeste süda on rahnust kangem, kivist kalgim.“ Vaeslapse silmad vajusid igaveseks kinni. Varasel hommikupoolikul tõstnud tööle rutanud orjad lapse kivilt ja avastanud kohkudes, et kivil on magaja keha jäljed.
3.klass HELME KODULOOMUUSEUM JA HELME KOOPAD
Helme kiriku varemete juures asub pastoraadihoone. Maja valmis 19. sajandil. 1916. aastal toimunud remondi kuluarves on toodud suure maja tubade nimetusi: saal, väike võõrastetuba, kihelkonnatuba, kirjutustuba, söögituba, trepituba, magamistuba ja virtinatuba.
Muuseum on põllumajandusliku kallakuga. Külastajatel on võimalus näha eelkõige talurahva töö- ja tarberiistu 19-20 sajandist. On olemas põhilised maaharimise ja lina töötlemisega seotud töövahendid. Suurel hulgal on olemas mitmete käsitööharudega seotud tööriistu. Üsnagi põhjalik on dokumentide väljapanek, mis peegeldab põllumajanduse arengut talude päriseksostmise järgsel perioodil. Huvi võivad pakkuda ka omaaegsed kooliõpikud, tunnistused, andes ülevaate Helme- Tõrva kultuuri- ja hariduselu arengust.
Helme koopad
Muistendi järgi olevat üks käik läinud Viljandisse(55 km), teine Pokardisse (3km).
Viljandi käigu kindlaks tegemiseks pandud hani käiku, riputatud kelluke kaela. Hani paterdanud maa all, munk läinud kella kõlina järgi maa peal. Üheaegselt jõudnud nad Viljandisse. Pokardi käiku lastud jänes. Kiiresti jõudnud jänes Pokardisse. Sissekäigust esimene käik viinud paremale, kus vanakuri elanud - põrgusse.
Kui inimesed käiku läinud, siis eesmineja ei olevat enam kunagi tagasi tulnud. Korra proovinud leeripoisid seda käiku mööda põrgus käia. Sidunud esimese poisi rihmaga järgmise külge. Nõnda nad siis läinud. Kui edasi minna polnud võimalik, tuldud tagasi. Esimene poiss olnud kadunud. Sellest ajast peale ei julgenud enam keegi käiku uudistada.
4.klass HELME LOSSI VAREMED
Kui Helme linna ehitatud, siis otsitud tüdrukut, keda müüri sisse panna. Selleks küsitud: „ Kes tahab Helme linna võtmeid kanda?“ Üks talutütar lubanud võtmeid kanda. Sellele tüdrukule antud linnavõtmed kätte ja müüritud müüri sisse tõotusega, et kui vaenlased tüdruku nime ei tea, siis nad ka linna ära võtta ei saa.
Tüdruku nimi olnud Ann. Selle järgi nimetatud linna ka Annelinnaks.
Küll vaenlased seisnud linna all mitu korda hulga aega, aga otsegu udu olnud linna ees. Küll lastu suurtükkidega, aga ükski rohi ei aidanud linna kätte saada.
Kui kord vaenlased jälle linna ümber piiranud, tulnud üks vana naine allikale vett otsima.
Vaenlased võtnud naise kinni ja küsinud temalt: „Miks linn ei lange?“
Naine ei ütelnud. Siis lubatud ta ära tappa, kui ta mitte ei ütle. Aga kui ära ütleb, jääb ellu.
Nüüd seletanud naine: „Linna müüri sisse on tüdruk müüritud. Kui teie selle tüdruku nime ei tea, siis teie ka linna kätte ei saa.“Sõjaülemad küsinud: „Mis siis selle tüdruku nimi on?“
Naine ütelnud: „Selle tüdruku nimi on Ann.“
Niipea kui vaenlased tüdruku nime teada saanud, langenud otsekui udu linna eest. Nüüd hakatud suurtükkidega linna peale laskma, ja linn langenud kohe. Vaenlased hävitanud linna ära. Enne seda olnud Annelinn suur linn, praegu on veel tema süda- ehk kesklinna kindlusevaremed alles.
Nii räägib rahvasuu Helme lossist.