Jalgsema küla asub Järvamaal, Järva-Jaani vallas. Esimest korda mainis Läti Henrik Liivimaa kroonikas Jalgsema küla 1220. aastal.
Maa-asula piiride korrastamisega 1976.a. liideti Järva-Jaani külanõukogu põhjaosas asuvad Jalgsema, Paistevälja ja Liutsalu külad ühtseks Jalgsema külaks. Need kolm küla olid Eesti Vabariigi ajal suured ja rahvarohked. Praegu seisavad nendes külades siin-seal lagunenud ja tühjaksjäänud taluhooned – ajahambast puretud ja inimeste poolt mahajäetud.
Järvamaa idaserval ulatub Pandivere karstialal kujunenud ajutiste järvede piirkond. Üks suurim ja tuntuim ongi Jalgsema järv, mida on mõnikord ära märgitud ka päris järvede nimistus. Jalgsema järv asub ajaloolise küla keskel, kus taluõued piiravad kaarjalt järvemadalikku. Jalgsema karstijärved hõlmavad maa-ala 38,7 ha ulatuses. Legendi järgi on järvel olnud kombeks soojade suvedega ära kaduda, kuna teda pahandanud leedulannast noore naise tegu, kes käis järves lapse mähkmeid pesemas. Viimastel suvedel on aga vesi järves püsima jäänud.
Järve läänepoolsel kaldal on põlised kased, millest ühte nimetatakse kahe venna kaseks. Kask asus Paistevälja nõo idaserval ning tema vanus oli üle 100 aasta, kõrgus 17-20 m, ümbermõõt 1,9 m. 2011. aastal murdis äike kase elujõu ning sellest on alles vaid tüvi.
Paistevälja ja Jalgsema küla vahel asuvad neli piklikku nõgu, sügavusega 3 m, millest kolm moodustavad ahela. Suurim on Paistevälja nõgu pikkusega üle 1 km. Paistevälja ja Jalgsema nõos esineb karstilehtreid ja –lohke sügavusega 1m. Kahemeetrise pinnakatte all asub Juuru lademe Tamsalu kihistu. Umbes 2 m paksuse mulla- või turbakihi all on saviliiv ja moreen.
Jalgsema järve kõrval, keskusest umbes 700m kaugusel Võhmuta poole, asub Ansomardi talukoht, mille õuel vana allee.
Johan Pitka (1872-1944) ja Peäro August Pitka (1866-1915) kodutalu õuele püstitati 23. juunil 1992. aastal mälestukivi. Johan Pitka oli Kaitseliidu asutaja ning soomusrongide üks formeerijaid ja esimene ülem. Peale selle asus ta sõjalaevastikku organiseerima ning määrati merejõudude juhatajaks.
Peäro August Pitka teenis sõjaväes (alampolkovnik), aga sai kuulsaks hoopis kirjanikuna. Kirjanik Ansomardi tuntuimad tööd on: romantiline muinasjutt-näidend „Murueide tütar” (1900), „Jalgsema Kitse-eide muinasjutud” (1901), novellikogu „Sõja päevilt” jt.
Arheoloogid on avastanud Jalgsema külas kahe ja poole meetri paksuse kultuurikihi. Arheoloogiamälestistena kuuluvad siin kaitse alla kivikalme Ansomardi talu lähedal, asulakoht Andrese pere juures ja kolm kultusekivi, viimasest 100-150 m kaugusel ida ja kirde pool. Teeserval oleva kivikülv on aga külanoortele kokkusaamise kohaks, kust käiakse järve uudistamas.
Jalgsema küla keskuses asub Jalgsema-Seliküla külaseltsi poolt renoveeritud külamaja.
Jalgsema küla infotahvli koordinaadid: N: 59° 5' 14,52'' E 25° 53' 39,12''