Paldiski LA Naerulind

ME   VAJAME   PUHAST   VETT.

Paldiski Lasteaed Naerulind

 

EESMÄRGID:

1.      Laps omandab teadmisi looduse seaduspärasustest, nende omavahelistest seostest ja tajub ümbritseva  keskkonna terviklikkust.

2.      Laps mõistab, kui oluline on vesi elu püsimiseks Maal.

3.      Laps teab, kui tähtis on hoida vesi puhtana ja kasutada seda säästvalt.

 

KASUTATAV KIRJANDUS:

·        Laps ja keskkond.  ´Veeraamat¡.  M.-E. Täht

·        ´Lope ja vesi¡.   – keskkonnaministeerium

·        Käsiraamat ´Lope ja vesi¡ juurde.

·        ´Tunne iseennast¡.

·        ´Meie keha¡.

·        ´Keskkonnakasvatus lasteaias¡.

  

     ESMASPÄEV.      VEEMAAILM.

              Vt ´Veeraamat¡

*  Vesi on elu allikas Maal.

*  Veekogud. (vt gloobuselt või maakaardilt)

*  Vesi maa sees – põhjavesi.

*  Vee ringkäik looduses.

*  Pilved.Vihm. Lumi. Jää. Härmatis. Jäälilled.

*  Vee jõud looduses – kanalid, nired.

*  Veelombi vaatlus – kuivab päikese käes.

*  Katse : Vee külmutamine jääks ja seejärel sulatamine jälle veeks.

*  Eesti rahvalaul  ´Ei karda vihma¡

*  Mõistatus: Mida ei jõua sõelaga ümber maja viia?  (vett)                                                                                                       

    TEISIPÄEV.       VEE OMADUSED.

            Vt ´Veeraamat¡

*  Mis värvi on vesi?  Võrrelda kraanivett, merevett, porivett.

*  Erinevate ainete lahustuvus vees.  (vt katse)

*  Ujub või upub, on raskem või kergem kui vesi. (vt katse)

*  Vee erinevad hääled. (kuulamine + vaatlus)

    Mere kohin; vulisev, pladisev, voolav, nirisev ja tilkuv vesi.    

*  Katse:  1. Vee lahustuvus eri ainetega. Kasutada vesivärvi, soola, õli, 

liiva ja kriiti. (vt ´Veeraamat¡ lk 26)

2.    Ujumine või uppumine. Kasutada paberit, puuoksa, kivi,

münti, võtit, puulehte. (vt ´Veeraamat¡ lk 12)

* Mõistatus: Laeva kannab, liivatera ei kanna. (vesi)

 

           KOLMAPÄEV.    VESI ON VAJALIK ELAMISEKS.

Vt ´Veeraamat¡,  ´Tunne iseennast¡, ´Meie keha¡.

*  Kuidas vesi meieni jõuab?

*  Mida teeme kraanist tuleva veega?

Kastame aeda – taimed vajavad vett.

Loomadel on janu.

Lapsed joovad vett. Teha joogitabel selleks päevaks. Ilma veeta saab inimene elada ainult mõne päeva.

(vt terviseõpetus materjal rühmas)

Teeme süüa.

Vajame vett enda, nõude ja pesu pesemiseks.

*  Vee teekond inimeses.  (vt terviseõpetus)

*  Vee erinevad maitsed ja lõhnad. (vt katse ´Veeraamatust¡)

*  Iga elav organism vajab joogiks puhast vett. Muidu lill närtsib, loom

või inimene jääb haigeks. Reostatud vesi  võib tekitada mitmete           nakkushaiguste levikut.

*  Katse:  1. Kress-salati seemnetega – üht osa kastetakse, teist osa mitte.

2. Vee erinevad maitsed. Kasutada suhkrut, sidrunihapet, siirupit, puljongipulbrit.

3.    Erinevad lõhnad. Võrrelda puhta vee, kohvi ja äädikalahusega vee lõhnu.

  

           NELJAPÄEV.     REOSTATUD VESI.

           Rmt  ´Lope ja vesi¡, käsiraamat selle juurde.

* Tutvumine Lopega ja ´veeprobleemiga¡.

* Lugeda koos lastega raamatut  ´Lope ja vesi¡. Vaadelda pilte ja        selgitaga teksti.

*  Jalutuskäik mere äärde. Mis reostab minu kodukohas vett?

*  Katse:  Mis reostab vett?  Puhta veega akvaariumi lisada ðampooni, äädikat, guaððvärvi, toiduõli, jogurtit, mulda, kohvipaksu. (vt käsiraamat lk 7)

*  Kodune töö: Mis reostab vett meie kodudes? – uurimisülesanne

         

          REEDE.      HOIAME VEE PUHTANA.

Rmt  ´Lope ja vesi¡, käsiraamat

*  Arutlev vestlus koduse ülesande põhjal.

*  Reostunud vee puhastamine – kodumajapidamises, tööstuses, põllumajanduses. (vt käsiraamat lk 6)

*  Kuidas meie saame aidata kaasa vee säästmisele kodudes? – arutlev vestlus

*  Mängud:  1. Loto ´Kust keegi joob?¡ (´Veeraamat¡ lk 9)

2. ´Arva ära vee hääli?¡ – kuulame kassetilt erinevaid vee hääli ja mõistatame.

3. Keskkonnaalane mäng ´Lope doomino¡ – eristada keskkonnasõbralikku ja keskkonnavaenulikku käitumist.