Resümeed

1. MIDA HUVITAVAT ON VÕRUMAAL?
Antsla Gümnaasium
Maarja Lõo
Juhendaja: Ülle Anier

Kui on huvi uurida siis Võrumaal leidub paljugi huvitavat, ainult pead teadma, mida uurida. Nagu eelpool tutvustatud, on Võrumaal palju rekordeid. Need rekordid on suured ja võimsad. Siin minu kodukohas on ka üks rekord, milleks on Tamme-Lauri tamm. Kaugemale jäävad paljandid ja Suur-Munamägi.
Võrumaal on igas küljes midagi huvitavat. Kokkuvõtteks võib öelda, et Võrumaa on looduslikult mitmekesine ja pakub vaatamisväärsusi igale maitsele.

2. LIIVAHIIRED
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Martin Prätz
Juhendaja: Vanemõpetaja Ü. Anier,
Lapsevanem M. Prätz

Minu uurimustöö teemaks olid liivahiired.
Töö käigus uurisin raamatuid ja otsisin sobivat materjali internetist.
Sain teada, mida liivahiired söövad, mida võib aluspanuks panna, kuidas neid  hooldada, mitut sorti liivahiiri on olemas, kust nad pärinevad ja mitu liivahiirt on ühes pesakonnas.
See töö oli väga huvitav, kuna tegin katse ja sain palju huvitavat teada.

3. SUURE-JAANI KUI ELUKESKKOND- HEAD JA VEAD
Suure-Jaani Gümnaasium
Koostajad: Helina Kaur, Karin Murik, Merilyn Enders, Marili Luuken   
Juhendaja: Ly Valdmaa
Üldiselt on meie kodulinn ilus ja meile meeldib siin elada
 
4. Muskuspardid
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Katrin Neeve
Juhendaja: Ülle Anier

Muskuspardi kodustasid põlised ameeriklased, umbes sal ajal kui Kolumbus avastas Ameerika. Väga vähe toodi neid Euroopasse esimeste maailmaavastajate poolt 1500 aasta paiku. Muskuspardi Kompanii hakkas muskuseid Euroopasse importima peale aastat 1550.
Muskuspardi nimi kinnistus neile huvitavatele partidele tänu firmale, kes neid importis. Suurbritannias on levinud sünonüüm barbarpart. On ka arvatud, et partlane sai algselt nimeks musk part, sest isaslinnud eritavad sigimisperioodil muskuslõhna, kuigi neil puudub vastav nääre.

5. SAMBLIKUD
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Kristo Valtin
Juhendaja: Ülle Anier   
Töö käigus sain teada samblikest. Samblik on omapärane organism, mis on olnud pikka aega ebaselge organism. Tänapäeval on teadlased nõustunud, et ta kuulub seente hulka. Sambliku keha nimetatakse talluseks ja ta pole eristunud organiteks ega kudedeks. Talluses leidub kottseeni ja rohe- või sinivetikaid. Talluse ehituse järgi määratakse ka kolm samblike põhiliiki: kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud, kooriksamblikud e pisisamblikud ja leht- ning põõsassamblikud e suursamblikud. Pisisamblike on Eestis 647 erinevat liiki ja 171 perekonda. Suursamblikke on Eestis on 313 liiki ja 70 perekonda. Eestis on kokku 960 erinevat samblikuliiki ja 241 perekonda. Samblikud on tundlikud organismid õhu suhtes. Nad on vastupidavad kuumale, külmale kui ka veepuudusele. Samblikke kasutatakse ka õhupuhtuse määramisel ja nad võivad elada kuni 4000 aastat vanaks. Samblikud kasvavad katustel, kividel, puudel, kaljudel, liival ja ka turbal. Nende kasvukeskkonnaks võivad olla vihmametsad kui ka kõrgmäed ja kõrbed. Sambliku liike- ja perekonnanimesid nimetatakse ja kirjutatakse ladina keeles.

1.    Kooriksamblikud e pisisamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna maapinnal, kividel ja puudel. Nad võivad kasvada väga erineval kasvupinnal ehk substraadil. Neid on võimatu tervetena kasvupinnalt eemaldada, sest nad kinnituvad tugevasti kasvukohale. Tuntumaid kooriksamblike on kaartsamblik. Pisisamblike kindlaks tegemiseks on vaja mikroskoope.
2.    Lehtsamblikud ehk suursamblikud koosnevad mitut viisi kõverdunud hõlmadest. Tema tallus on lehtja või plaatja kujuga. Tallus jaguneb hõlmadeks. Tuntumaid lehtsamblike on seinakorp.
3.    Põõsassamblikud ehk suursamblikud meenutavad maapinnal väikesi põõsakesi. Tema tallus on kas püstine või rippuv ja jaguneb 3 hõlmaks. Põõsassamblikud on laialt levinud. Seda tõestavad juba kaks tuntuimat liiki: rihmsamblik, mida on maailmas 200 liiki ja habesamblik, mida on rihmsamblikust 3 korda rohkem.
Katsete ajal selgus, et leht ja põõsassamblikud võivad kuivades kokku kuivada. Nende värvus muutub kuivades heledamaks. Kui neid leotada külmas vees, siis muutuvad samblikud tumedamaks, kokkukuivanud leht- ja põõsassamblikud tulevad lahti ja samblikud laienevad ning muutuvad taas niiskeks. Kui neid leeletada soojas vees, siis mõned samblikud ei soojene ja muutuvad värvuselt heledamaks ning pehmemekas. Mõned samblikud võivad laieneda.

6. MIKS ON MEIE ÜMBER NII PALJU REOSTUST?
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Virge Part
Juhendaja: vanemõpetaja Ülle Anier

Kogu uurimustöö tegemise protsess oli väga huvitav. Kõige rohkem meeldis mulle teha järeldusi küsitluse vastustest. Siinkohal panen kirja ka kõige olulisemad tähelepanekud, mida noored inimesed on teinud vaadates kriitilise piluga inimeste suhtumisele meie ümbrusesse.
•    Mitte ainult silmaga nähtav ja käega katsutav ei ole prügi, „prügi“ leidub ka õhus
•    Tööstused peaksid olema loodussõbralikumad (kasutama vähem toksilisi aineid ning õhufiltreid; tootma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik)
•    Prügikaste on liiga vähe
•    Autosid ja teisi liiklusvahendeid on meie liikluses liiga palju, kuid see ei tekitaks probleemi, kui inimesed neid mõistlikult kasutaksid. (nafta otsasaamise oht, ummikud, CO2 ja teiste kahjulike ühendite osakaal õhus kasvab)
•    Mahavisatud prügi hulk on suur
•    Prügi mahaviskamiseks on palju erinevaid põhjuseid: laiskus, prügikastide vähesus, liiga väike teavitustöö, tähelepanuvajadus.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et loodan, et iga lugeja leidis enda jaoks siit mõne uue huvitava avastuse või mõtteallika. Isiklikult arvan et selline aktuaalne teema peaks igas ühes vähemalt vähemalgi määral natuke huvi äratama.
Palju aitas töö valmimisele kaasa Ingrit Part. Suur tänu talle!

7. MISSUGUSED ON KÄRBSED?
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Maarja Prätz
Juhendaja: Vanemõpetaja Ü. Anier, lapsevanem M. Prätz

Minu uurimustöö  teemaks oli „missugused on kärbsed?“.
Töö käigus uurisin erinevaid raamatuid ja otsisin sobivat materjali internetist.
Sain teada, et kui kärbes sünnib, siis tal pole pead. Ma ei teadnud varem seda, miks kärbes inimese peale lendab ja millest toitub. Ka seda, et kuidas ta sööb ja kuhu muneb.
Sain teada, et Eestis elavat umbes 5000 kärbse liiki.
See töö oli huvitav, kuna tegin katse ja sain palju uut teada.

8. MÄRJAMAA JÄRTADE MAASTIKUKAITSEALA
Märjamaa Gümnaasium
Marju Puk, Jaanika Kuuspalu
Juhendaja: õp Rita Laanesaar

Tavaliselt on inimestele eluslooduse kaitsmise vajadus ja möödapääsmatus arusaadavam olnud kui eluta looduse oma. Arvatakse, et pinnvormid, rändrahnud ja maapõues peidus olevad kivimikehad on üsna hävimiskindlad, peaaegu igavesed, ning seetõttu ei mõisteta nende kaitsmiseks rakendatavaid meetmeid. Seni pole ka täielikult hoomatud eluta ja eluslooduse omavahelist sidet. Annab ju eluta loodus aluse eluslooduse paiknemiseks – üldse eluks. Eluta loodus on meie loodusraamatu kõige ürgsem lehekülg, see stardijoon, kust kõik elav oma arengut alustas. Eluta looduse objektid on eluslooduse osa.
Kui otsida maakaardilt üles Märjamaa alevik, ei paista selle ümbruses vesisest kohanimest hoolimata ühtki suuremat järve ega jõge. Nimekuju allikana on naljaga pooleks pakutud siinset kunagist kõrtsirohkust: jooksid ju Märjamaale kokku viie mõisa – Haimre, Orgita, Sõtke, Kasti ja Märjamaa piirid. Igal mõisal oli oma kõrts, kus pakuti viina ehk märjukest. Ent nime tekkeks on siiski alust ka väljaspool kõrtsitubasid.(4). Enam levib legende Märjamaast kui märjast maast.
Märjamaa külje all, alevist ida pool, asub loometsade vahel kolm looduslikku nõgu, mis paistavad suvisel ajal möödujale tavaliste rohumaadena. Kevadeti on aga siinne maastik sootuks teistsugune: heinamaade asemel on ajutised järved, mida kohalik rahvas kutsub järtadeks.

9. KARTULIMARDIKAS
Kohtla-Järve Gümnaasium
Koostajad: Jane Ilves, Heigo Ers
Juhendajad: Pille Ers, Mall Schmidt

Kartulimardikat kutsutakse tulnukaks preeriast, kellel on väga suur rännuinstinkt.
Kartulimardikas kuulub poilaste rühma, kes oma kumera kehaga meenutavad veidi lepatriinusid. Ta on umbes 10 mm pikk, ere kollast/oranþi värvi, mida katavad pruunid triibud. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõrgus kuni 10 meetrit.
Oma kodumaal Mehhikos toitub ta oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast.
Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Siis loodeti, et üksikud sisserännanud putukad hukkuvad talvekülmas. Esialgu nii ka läks, kuid praegu on kartulimardikas Eestis juba püsiasukas.
Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna ja meie oludes on ta seni andnud ühe põlvkonna suve jooksul. Talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva. Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele.
Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma. Noormardikad toituv kartulilehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma.
Kartulimardikat jälgisin suvel  oma kartulipõllul. Isendid saabusid juuni alguses, pärast lõunapoolt puhunud tuulega tuuliseid päevi. Kartulimardikad avastasin kartulipealsetel ilmnenud kahjustuste järgi.
Mardikad varjusid enamasti lehtede all, aga  liikusid ka lehe peal ja mööda mullapinda. Nad toitusid kartulipealsetest. Korjasin kartulimardikaid iga päev. Mardikaid leidsin 3-5 isendit päevas. Kokku korjasin 80  mardikat.
Juuli algul oli märgata munakurnasid lehe all ja mõne aja pärast ka vastseid. Vastsed osutusid tõsisteks kahjuriteks, sest hävitasid kartulitaime värskeimaid osasid. Selle tulemusel hävines kogu kartulitaim. Neidki sai jõudumööda piiratud, kokku kogusin 85 vastset.  Juuli lõpus ilmusid nähtavale ka esimese noormardikad. Juuli teisel poolel leidsin kartulimaalt ka esimese noormardika, mis oli üsna tilluke, kuid sarnane juuni alguses leitutega. Noormardikaid leidsin aga vähe – 15. Kartulimardika tõrjeks  kogusin ja hävitasin putukaid. Kemikaalide kasutamine oma aiamaal  ei olnud sobiv variant .
Kartulimardikas on osa loodusest – väga huvitava, kauni välimusega ja põneva eluviisiga mardikas. Kuid tema elutegevusega seotud kahjude tõttu peame tema laialdast levikut Eestis piirama. Kartulimardikas on Eestis võõrliik, kel puuduvad siin loodusliku vaenlased. Kartulimardikat paremini tundma õppides on meil võimalik ennast kahjustamata temaga toime tulla.
Uurimustöö tulemusel saime oskuse kartulimardikat, munakurne, vastseid ja noormardikaid põllul kergesti ära tunda ja avastada. Samuti teame nüüd ka putuka päritolu, levikut, eluviisi ja tõrjevõimalusi.

10. SUURE-JAANI KUI ELUKESKKOND- HEAD JA VEAD
Suure-Jaani Gümnaasium
Koostajad: Eva-Lotta Kivi, Kreete Mägi, Marianne Ingermann
Juhendaja: Ly Valdmaa

Suure-Jaani head küljed
•    Renoveeritud majad
•    Keskkonnasõbralik sõiduviis
•    Ilusad ja ligitõmbavad turismipaigad
•    Tagatud ohutus ja puhtus
•    Uus generatsioon
•    Palju kaunist loodust ja puhkepaiku

11. KÜÜLIKUTEST
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Kevin Liivapuu
Juhendaja õp. Ülle Anier

Ma tegin oma uurimustöö küülikust, kelle nimi on Nässu. Ma uurisin tema toitumise ja hüppamise kohta. Kokku sai 10 katset: 8 toitumise ja 2 hüppamise katset. Esimene katse oli porgandi söömise kohta, kus ta sõi ära 150g porgandit. Teine katse oli kapsa söömise kohta ja kapsast sõi ta 210g. Kolmas oli kommi söömise kohta kus ta sõi 3 Kalevi iirise kommi ja siis järgnes joogi janu. Neljantaks sõi ta vanaema lille ära ja seda täiesti vabatahtlikult. Viies katse oli kotleti söömise kohta ja sõi tervenisti 1,5 kotleti. Kuuendaks pakkusin talle juustu mida ta, aga ei söönud. Järgmisena katsetasin kartuliputru, mis talle väga maitses. Ja, siis katsetasin puuviljade peal. Esmalt tõin talle õuna, kust söödi ära veerand. Järgmisena pirni, millest sõi ta ära pool. Mõne aja pärast tõin ploomi mille ta sõi tervenisti ära. Järgmised kaks katset on hüppamise kohta. Esimese katsega tahtsin teada kui pikk on ta hüpe. Selleks, et seda teada saada märkisin maha raja, ja lasin tal kokku kümme hüpet teha, et siis aritmeetiline keskmine välja arvutada. Keskmise hüppe pikkuseks sai 4,5 cm. Teisena tahtsin teada ta hüppe kiirust, selleks sai maha märgitud ühe meetrine rada ja lasin teha viis jooksu. Jooksude keskmine tulemus oli 2,16 sekundit kulus 1 meetri läbimiseks. Mulle meeldis katsete juures vanaema reageering, kui Nässu oli ta lille ära söönud. Ta oli nii vihane, et lubas jänese potti pista. Ei meeldinud see, et sain ühe korra talt hammustada. Tulevikus tahaks teada, et kui kõrgele ta hüppab ja kui pikk on ta une aeg.

12. LASVA JÄRVE SEISUNDIST VEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE NÄITAJATE PÕHJAL
Kääpa Põhikool
Koostaja: Kadi Hirv
Juhendaja: Aiki Jõgeva

Käesolev töö annab ülevaate Lasva järvest ja selle seisundist. Kuna Lasva järv asub 321 elanikuga Lasva külas ja suvel on järve rand populaarne puhke- ja ujumiskoht
paljudele inimestele, taheti teada, milline on Lasva järve seisund. Käesoleva töö
eesmärgiks oli uurida Lasva järve seisundit vee füüsikalis-keemiliste näitajate põhjal. Kuna Lasva järve teatakse hea kalajärve ja puhkekohana, püstitati hüpotees, et järv on heas seisundis. Hüpoteesi kontrollimiseks oli tarvis kirjanduse põhjal välja selgitada, kuidas vee omadused on seotud veekogu seisundiga. Oli vaja teha veeanalüüse ja tutvuda teiste poolt tehtud analüüside tulemustega. Andmete kogumiseks kasutati ülemaailmse
keskkonnaprogrammi GLOBE mõõtevahendeid ja metoodikat. Töö koostamisel on
kasutatud veekogude- ja keskkonnakeemia teemalisi raamatuid, veebimaterjale ja
keskkonnaseire aruandeid.
Läbitöötatud kirjandusest selgus, et vee füüsikalis-keemilised näitajad on tihedalt
seotud veekogu seisundiga. Lahustunud hapniku sisalduse, pH taseme ja muude näitajate
põhjal saab hästi hinnata veekogu seisundit. Parema ülevaate saamiseks peaks tegema
siiski rohkem erinevaid mõõtmisi.
Selle uurimistöö käigus käigus tehtud mõõtmised näitavad, et Lasva järv on
suhteliselt heas seisundis. Hapnikusisaldus jäi vahemikku 54%-106% küllastusastmest.
Siiski on märke suvisest seisundi halvenemisest. Lasva järve pinnakihi hapnikusisaldus on üsna kõrge, soojal ajal on pinnakihis hapniku üleküllastus. Suvine hapniku üleküllastus pinnakihis näitab, et järves on ilmselt liiga palju fütoplanktonit, mis omakorda viitab liiga suurele toitainete sisaldusele. PH tase jäi vahemikku 6,6 – 8,7. See on sobilik väga paljudele veeorganismidele. Siiski pH taseme lähenemine 9-le viitab järve seisundi halvenemisele. Elektrijuhtivuse andmete põhjal olulisi järeldusi ei tehtud.
Püstitatud hüpotees leidis kinnitust ainult osaliselt. Tehtud analüüside põhjal võib
öelda, et Lasva järves on märke halvenevast seisundist ja oleks vaja vaatlusi jätkata.
Käesolevas töös ei mõõdetud sügavamate veekihtide hapnikusisaldust. Edaspidi
oleks huvitav ja vajalik seda mõõta, sest siis saaks paremini iseloomustada elutingimusi
Lasva järves. Samuti oleks vaja mõõta pH-d järve erinevates kohtades ja ka sügavamates
veekihtides ning teha rohkem elektrijuhtivuse mõõtmisi. Töö autoril on kavas jätkata
andmete kogumist 2008. aastal.

13. MINU KODUKOHA LOODUSKAUNID PAIGAD
Tori Põhikool
Koostaja: Meeri Rätsep
Juhendaja: õp. Kaja Maripuu

Töös on kirjeldatud Tori valla looduskauneid kohti kirjanduse abil. Põhjalikumalt on kirjeldatud Tori valla jaoks tähtsaimat jõge – Pärnu jõge. Põgusamalt on kirjeldatud 18 objekti – maastikke, metsaalasid, huvitavamaid puid, kive jm. Töös on huvitavaid rahvapärimusi – muistendeid, uskumusi ja nimelugusid. 8 fotol on kujutatud osa kirjeldatud paikadest. Tori ja tema ümbrus kui huvitava looduse ja rikkaliku kultuurilooga paik on armas kohalikele elanikele ja pakub huvitavaid ning meeldivaid elamusi turistidelegi. Tänu headele ühendusteedele ja matkadeks sobivatele jõgedele on kõikidel külalistel siia lihtne jõuda.

14. SAARA SOO KUI ÜRGNE LOODUSMÄLESTIS
Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Põhikool
Koostaja: Indrek Limbak
Juhendaja: Maret Tralla

Oma kodu-uurimistöös “Saara soo kui ürgne loodusmälestis” sain teada, missugused väärtused peituvad soos. Väärtused oleksid järgmised :

•    Veevarude kaitse, sood on puhta vee reservuaarid ;
•    Kõrge esteetiline – soo kui ka paljude taimede- ja loomaliikide kasvukoht (elupaik), bioloogilise mitmekesisuse tagaja .
•    Teaduslik – soo tekkelugu 8500 aastat tagasi, siis tekkisid nad valdavalt maismaalise soostumise tagajärjel ja intensiivsem järvede kinnikasvamine algas umbes 6500 aastat tagasi .
•    Rekreaktiivne – väärtus puhkemaastikuna, soomaastik on puhkajatele vaikuse oaasiks, matkapaigaks, samuti fotojahi meelispaigaks.
•    Hariduslik – Roela alevikust 2 km lõuna poole asuv Saara soo on inimestele avatud ja kergesti  juurdepääsetav ning tiheda seose tõttu kohaliku kultuurilooga sobib soo loodustundide läbiviimiseks, uurimistöödes ja õueõppeks igas aines.
•    Ajaloolis – kultuuriline – soo kaitsmine käsitleb endas sajanditepikkust töötraditsioone, mis on tihedalt seotud rahvuskultuuriga.
•    Renegeerib õhku – taimkate tervikuna seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapniku. Soo annab hapnikku rohkem, kui tangib, sest osa taimset ainet jääb lagundamata.

Seda tööd kirjutades sain teada palju uut oma kodukandist : soo tekkeloost, taimedest, loomadest, veereþiimist, turbatootmisest. Sain teada, et Roela inimesed hindavad oma sood ja kuidas nad on hoidnud oma ürgset loodusmälestist läbi aastatuhandete.

Ka mina võin öelda, et Saara soo on vabaõhumuuseum.

15. KESKKONNAALANE OLUKORD MEIE KODUKOHAS
Roosna-Alliku Põhikool
Koostajad: Mari-Liis Rohusaar, Ave Kaljurand                                 
Juhendaja: Jaanika Alliksoo    
   
Valisime oma töö teemaks ,,Keskkonnaalane olukord meie kodukohas”, sest tahame teada, milline on Roosna-Alliku aleviku keskkonnaalane olukord ja mida arvavad kohalikud elanikud ning vallavalitsuse töötajad  sellest. Seoses uue jäätmekäitlusseadusega on sel aastal räägitud väga palju prügi sorteerimisest ja paljud inimesed peavad seda seadust läbimõtlematuks ja mittetäidetavaks. Ise oleme korrastanud allikate ümbrusi, teeääri ja mõisaparki ning näinud, kui palju on seal prahti ja kui ruttu tekib uus praht koristatud kohta. Noorteprojektiga ,,Minu kodukoha allikaala korda!” saime 2007. aasta keskkonnateokese märgi ja loodame, et see tegu ja märk muudavad ka meie kodukoha kaunimaks - võib-olla teatakse selle tulemusena meie kodukoha vaatamisväärsusi ja ehk ei visata nii kergesti siis ka prahti maha.
Selles uurimistöös leiavad käsitlemist kohaliku õhu ja joogivee kvaliteet, jäätmete käitlemine,  haljastus ja heakorra olukord üldiselt.
2003. aastal tegid Mari-Liis Rohusaar, Mirjam Suve ja Mariliis Vest uurimistöö ,,Mida teavad Roosna-Alliku elanikud prügist ja selle mõjust loodusele?”, mille tulemusi kasutame ka selles uurimistöös võrdlusmaterjalina. Samuti kasutame Mari-Liisi 2006. a uurimistööd Roosna-Alliku joogivee kvaliteedist.
Kokkuvõtteks võime öelda, et meie kodukoha keskkonnaalane olukord on vähemalt rahuldav. Arvame, et selle uurimistöö tulemusena see kindlasti paraneb, sest kohalikud elanikud täitsid üsna meelsasti küsitluslehti, vestlesid kodukoha keskkonna teemadel. Järelikult nad mõtlesid selle olukorra peale ja suhtuvad ümbritsevasse tähelepanelikumalt, ehk ka hoolivamalt.
Oma uurimistööd tutvustame me ka koolis, valla raamatukogus ja vallavalitsusele ning see peaks aitama kaasa kõigi siinsete elanike keskkonnateadlikkusele.
Tööd tehes tekkis meil hulgaliselt mõtteid, mis peaks meie kodukoha keskkonda paremaks muutma. Selleks algatame projekti ,,Keskkonnategu Roosna-Alliku moodi”, kus kõik kooliõpilased-õpetajad ja kohalikud elanikud saavad teha oma keskkonnateo ning sellega seoses muuta oma kodualevikku ilusamaks, paremaks.

16. MEENIKUNNO RABA JA ÕPPERADA
Kääpa Põhikool
Koostaja: Kristina Treier
Juhendaja: Aiki Jõgeva

Käesolevas uurimustöös antakse ülevaade Meenikunno rabast ja seal asuvast
õpperajast. Meenikunno raba asub Võru- ja Põlvamaa piiril. Seal on infotahvlitega
õpperada ning see on populaarne puhkekoht. Meenikunno raba kuulub suurema
maastikukaitseala koosseisu.
Suvel rabas käies tekkis mõte, kuidas oleks õpperajal talvel ja varakevadel. Töö
eesmärgiks oli teha kindlaks, kas õpperajal on huvitav käia talvel ja varakevadel.
Selle väljaselgitamiseks käidi talvel ja kevadel rabas ning vaadeldi rajaümbrust.
Püüti märgata loomi või nende jälgi ning maastiku ja taimestiku eripärasid.
Peamisteks allikateks töö koostamisel olid raamatud, ajakirjad, internet ja
õppekäigud. Töö esimeses peatükis antakse kirjanduse põhjal ülevaade soode
tekkimisest ja soode tüüpidest. Teises peatükis kirjeldatakse Meenikunno raba ja
tema elustikku ning talvist ja varakevadist käiku õpperajal.
Kokkuvõtteks võib öelda, et märtsis on näha rohkem loomade elutegevuse
märke kui jaanuaris. See on loomulik, sest kevadel loodus ärkab ja elusolendid
muutuvad aktiivsemaks. Rabasse võib sellegipoolest minna igal aastaajal,
sest tähelepanelikult ringi vaadates võib alati midagi huvitavat märgata.
Rabas elab paigalinde kelle jälgi on talvelgi näha. Rabas kasvab palju igihaljaid
taimi kes on talvelgi ilusad. Soovitan kõigil, kellele meeldib loodust nautida ja
värskes õhus liikudes puhata, käia igal aastaajal Meenikunno raba õpperajal.

17. MILLISEID  KAHEPAIKSEID  ON  EESTIS?
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Karoliina Anier
Juhendaja: Halja Haljasorg

Sain teada, et Eestis on 11 kahepaikset neist 9 on konnad ja 2 on vesilikud.
Töö täitis oma eesmärgid. Sain teada huvitavais fakte vesilikest.
Sain ka huvitavat infot konnade elus ja isepärasusest. Minu jaoks huvitavaks informatsiooniks oli teadmine, et erinevates elupaikades on võimalik, et konnade suuruste vahe on väga suur. Näiteks hariliku kärnkonna suurus Saaremaal võib olla kuni kuus sentimeetrit pikkem maismaaloomast.
Kuna elan suhteliselt järve ja raba ligidal, olen mõnda liiki ka siin kohanud ning pildistanud. Eriti huvitavaks ajaks on kahtlemata kevad, kui on võimalik rabas näha konna arengut ja kuulata konnakontserti. Kõige kurvem aastaaeg on suvi, kui ujumas käies võib kohata tohutul hulgal konna laipasid, kes on teel hukkunud.
Eesti kahepaiksete kohta võin väita, et olen neid kõiki erinevates kohtades näinud. Eriti meeldivad mulle vesikikud, kuid põneva käitumisega on ka teised konnad. Mudakonn mulksub huvitavalt. Rabakonnda ja tiigikonnad on huvitavad oma välimuse poolest ja sellegi poolest, et nendega olen kõige enam kokku puutunud. Rabakonnadega Boose rabas ja tiigikonnadega Elva järve ääres. Huvitava liikumisega on kõred, kuid neid Võrumaal ei leidu. Et näha kõret tuleb minna Lääne – Eestisse. Ise ma konni kätte võtta ei julge, kuna nad on väga vastiku välimusega ja limased. Kõige enam meeldib mulle siiski tähnik vesilik, kuna ta on värviline ja silma paistev.
Suve alguses kui järve äärde lähen on tee väga tihedalt väikseid konni täis, nagu liiguksid igal pool kivid. Selle järgi võiks arvata, et konni on Eestis väga palju, kuid see ei ole nii, kuna väga paljude isendidite eluiga jääb lühikeseks juba kui nad veest välja ronivad ja nad ära sõkutakse. Nad ei ole suutelised vaenlaste eest veel põgenema. Paljudele konnadele on elu lõpetuseks olnud ka karm talv, või kuiv suvi. Tänu mahepõllundusele on konnade arvukus tõusnud. Konn on toiduahela lüliks ja tal on kindel koht ökosüsteemis. Et konnadest midagi müstilist teada saada soovitan vaadata Rein Marani loodusfilmi “Nõialoom”

18. ILMAVAATLUSED SUURE-JAANIS AASTATEL 2003-2007
Suure-Jaani Gümnaasium
Koostaja: Tanel Voormansik
Juhendaja: Ly Valdmaa
    Uurimistöö üheks eesmärgiks oli analüüsida viimaste aastate talvede lumikatet ning leida võimalike muutuste suundi. Teiseks sihiks oli võrrelda seost mullatemperatuuri ja õhutemperatuuri vahel. Uurimistöö põhineb autori mõõdetud andmetel, võrdluseks on kasutatud ka pikaajalisi keskmisi näitajaid.
    Töö koosneb neljast põhilisest osast. Esimese osa moodustab ilmavaatlusmetoodika tutvustamine, teises osas võrdleb autor talvekuude sademeid viimaste aastate talvedel, kolmandas osas on võrreldud lumepäevade arvu ja lumekihi paksuseid viimastel aastatel omavahel ja ka Eesti keskmiste näitajatega. Neljandas osas võrdleb autor mullatemperatuuri õhutemperatuuriga ja analüüsib seost nende vahel.
    Uurimistöös selgus, et viimaste aastate talved on olnud omavahel võrreldes üsna erinevad. Talvekuude sademete koguhulk viimastel aastatel on olnud kokkuvõttes 1961-1990 keskmisega võrreldes normilähedane. Suurimad kõrvalekalded keskmisest olid talvel 2005/2006, kui oli väga kuiv ning 2006/2007 aasta talvel, kui sademeid oli keskmisest rohkem.
    Lumega päevade arv oli ülejäänud talvedel peale 2006/2007 aasta talve Eesti territooriumi keskmisele lähedane. Talvekuude lumikatte analüüsist selgus, et lume keskmine paksus ei ole viimastel aastatel Eesti territooriumi keskmisele alla jäänud (keskmine lumikatte paksus on arvutatud vaid nende päevade põhjal, kui maad kattis lumi).
    Õhutemperatuuri ja mullatemperatuuri võrdlusest tuli välja, et mullatemperatuur kõigub aasta lõikes vähem kui õhutemperatuur. Talvel on muld soojem kui õhk ja suvel jahedam kui õhk. Erinevus õhutemperatuuriga on suurem talvel ja väiksem suvel.

19.KIIRGUSTERMOMEETRI MÕÕTMISED GLOBAALSE SOOJENEMISE UURIMISE ALUSEKS
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Koostaja: Kertu Käis
Juhendaja: Helgi Muoni

Eesmärk: uurida kiirgustermomeetriga maapinna temperatuuri. Leida seoseid globaalse soojenemisega. Võrrelda ilmastikuolusid ja mõõtmistulemusi, leida seoseid. Teha kordusmõõtmine aasta hiljem ning võrrelda tulemusi. Tulemuste analüüs.
2007 aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks polaaraastaks. Seoses sellega algatas Dr. Kevin Czajkowski Toledo ülikoolist pinnamõõtmiskampaania, mis kujutab endast maapinna lumiste ja mittelumiste kohtade temperatuuri mõõtmist. Sealt sai ka alguse mõte jälgida ilmastikku ning tulemustest kirjutada uurimustöö. Tähelepanekud on tehtud kahe aasta jooksul ning pandud ka võrdlevasse seosesse. Lisaks pinnamõõtmistele on kogutud ka andmeid õhutemperatuuri, pilvisuse ja maapinna olukorra kohta (lumine, märg, kuiv). Mõõtmised on tehtud Kivilinna gümnaasiumi ümbruses.
Infrapuna termomeetri abil mõõdetakse keha soojuskiirgust. Soojustermomeeter võimaldab avastada näiteks soojalekkeid ehitistes ja soojustrassides, ülekuumenenud kontakte ja isolaatoreid elektrivõrkudes, liigselt kulunud või valesti paigaldatud seadmeid tööstuses. Tänapäeval on infrapunatermomeetrid laialdaselt kasutusel ka meditsiinis.
Poolustel toimuvad muutused mõjutavad otseselt rohkem kui nelja miljoni inimese igapäevast elu, ohustades veevarusid ja maa ning vee ökosüsteeme. On teada, et polaarpiirkonnad aitavad reguleerida kogu planeedi kliimat. Lumekattel on maale tähis roll. NASA uurijad on satelliidimõõtmistega kindlaks teinud, et 1978-1996 kaotas Arktika igal aastal 36 000 ruutkilomeetrit jääd ehk peaaegu Eesti-suuruse maalahmaka. Prognooside põhjal pakutakse, et Põhja-Euroopas võib keskmine temperatuur tõusta ligi 3,5 kraadi võrra.
Soojustermomeetri mõõtmisperiood kestis 1.detsembrist 22. detsemnbrini 2006. ja 2007. aastal. Kuna detsembri kuu oli suhteliselt lumetu, vihmane ning soe, ei ole kahe aasta põhjal tehtavad järeldused kindlasti ainuõiged ning täit informatsiooni sisaldavad. Globaalse soojenemise uurimiseks tuleks mõõtmisi teha aastaid.
Mõõtmistulemused viisin läbi üheksas punktis asfaldil ning üheksas punktis murul.
Viimase 30 aasta jooksul on inimeste poolt õhku paisatavate heitgaaside hulk tõusnud ligi 40 protsenti. Sellised näitajad toodi globaalse soojenemise tõestuseks välja 17. novembril 2007 avaldatud kliimaraportis Hispaanias. Samas teise hüpoteesi järgi usuvad teadlased, et praegune ilmastiku soojenemine pole seotud otseselt inimtegevusega, vaid pigem loomuliku Maa kujunemise protsessiga, kus jääaeg vaheldub sulaperioodiga.
Uurimustöö tarbeks kogutud andmed on küllaltki huvipakkuv. Erinevate globaalse soojenemise põhjuste ja aspektide kogumine ja töötlemine on andnud juurde palju kasulikke ja huvitavaid teadmisi.

20. RAVIMTAIMED MEIE ELUS
Suure-Jaani Gümnaasium
Koostaja: Kaisa Fuchs
Juhendaja õpetaja Tiina Idla

Minu uurimistöö teemal „Ravimtaimedest meie elus” annab ülevaate tuntumatest rahvuslikest ravimtaimedest. Valisin sellise teema kuna käisin suvel tööl Energia talus, kus tegeletakse ravimtaimede kasvatamisega. Töö eesmärgiks oli teada saada rohkem ravimtaimedest ning nende mõjust inimese tervisele.
Töö koosneb 5 peatükist. Esimeses tutvustan Energia talu, millega seal tegeletakse ja milliseid teenuseid pakutakse. Teises peatükis huvitusin ravimtaimedest üldiselt. Kolmandas uurisin, kuidas ravimtaimed toimivad. Neljas peatükk räägib ravimtaimede ajaloost ning viiendas peatükis on juttu sellest, kuidas ravimtaimi veel saab kasutada. Otsustasin koostada ka herbaariumi mõningatest ravimtaimedest kuna tahtsin saada kogemuse võrra rikkamaks ja õppida täpsemalt, kuidas seda teha.
Uurimistöö oli väga pikka aega nõudev protsess, mille eesmärgiks oli teada saada täpsemalt ravimtaimedest. Selles uurimuses sain teda, et enim kasutatud taimed on piparmünt, saialill, angervaks, apteegitill, petersell, meliss, kummel jne. Samuti selgus, et sagedasemad haigused, mille puhul neid kasutatakse on seedehäired, gaasid, külmetushaigused, siseelundite raviks ning samuti isu parandamiseks või higistamise soodustamiseks.
Uurimuses selgus, et ravimtaim on taim või taime osa, mida hinnatakse selle ravi-, maitse- või aromaatsete omaduste poolest. Taim võib koosneda mitmest osast, igaüks nendest osadest võib sisaldada aktiivseid toimeained, mis annavad taimele tema raviomadused. Selgus ka, et ravimtaimi kasutatakse erinevate teraapiatena. Laialdaselt on levinud õieteraapia, puuteraapia ja aroomiteraapia, mida kasutatakse üsna sageli, kuna abivahendid on kättesaadavad ja kasutamine lihtne.
Uurimistöös leidsin vastused oma küsimustele. Sain väga palju huvitavaid teadmisi juurde, mida kasutan edaspidigi.

21. KAS KASK ON TAVALINE PUU?   
Antsla Gümnaasium
Koostaja: Triin Anier
Juhendaja: õpetaja Halja Haljasorg

Nii Eestimaal kui ka mujal Euroopas on looduses vaid 4 liiki kaski. Neist aru- ja sookask on puukujulised ning vaeva-  ja madalkask põõsakujulised soo- või rabataimed. Arukask on meile inimestele kõige südamelähedasem, ta on peaaegu igal maja õuel. Võrreldes sookaske arukasega on sookask  sageli arukasest jändrikum ja ka veidi aeglasema kasvuga. Nende kasutamisvõimalusedki on ühesugused. Sookase leht on ümaram, arukasel peaaegu rombjas. Soodes kasvab meil vaevakask põõsakujuline, kes madala kasega ei tohiks segi minna. Vaevakask ei ulatu inimesele tavaliselt põlvenigi, ka tema lehed on väiksemad ja teise kujuga. Madala kase lehed on munajad, nende tipp on kas ümar, tömp või veidi terav. Kõik kased on tuullevija, kuid niisketes piirkondades kannab seemneid sageli laiali ka vesi. Kase puit on tugev ja ei lagune kergesti, seepärast kasutatakse teda paljudel aladel, näiteks: kütteks, mööbliks, luuaks, muldkatuse aluseks jne.
Minule on kask südamelähedane seepärast, et kase küljes kasvav must pässik on vähki pärssiv ravim ja tänu kasele on minule väga oluline inimene taas jalul. Veel on minu elu seotud kasega nõnda, et nii minu kui ka mu vanavanemate kodu juures kasvavad kaunid arukased – kodukased. Kased on ka saunavihana asendamatud. Saunavihta tehakse sookasest, aga kord proovisid minu suured vennad ka arukasest vihta teha, ise naersid, et kui vihaga lüüa, siis peab palju ruumi olema. Muidugi on meie kodus esindatud ka kaseluuad ja kasehalud küttematerjaliks. Kasest on ka osa mööblit, kuid nii vahvat kaseelukat nagu vanavanemate kodus olev kasest siilipoiss (LISA 10) pole ma kusagil näinud.
Kask on huvitav ja minu arvates vaatamata tema tavalisusele on ta siiski tavatu puu.

22. TEHISKESKKOONNA MITMEKESISTAMISEKS SOBIVAD TAIMELIIGID
Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
Koostaja: Maili Lehtpuu                                                                                                      
Juhendaja: Mall Schmidt   

Antud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised taimed kasvavad erineva taimestumisastmega tehisobjektidel Kirde-Eestis ning pakkuda välja taimeliigid, mida võiks kasutada tekkinud koosluste mitmekesistamiseks.
Põhjus, miks valiti just selline teema, on et autor on antud piirkonnas üles kasvanud n.-ö. Koos tuhamägedega ning peab neid seetõttu piirkonna loomulikuks osaks. Et aga mäed on tavalise Eesti inimese silmis midagi ohtlikku ja jubedat, valmiski uurimustöö, et ka seda väidet kummutada.
Uurimisobjektideks valiti Kohtla-Nõmme õlivabriku poolkoksimägi, Viru Keemia Grupi vanim poolkoksimägi, Ahtme tuhaplatoode vanem osa ning Kukruse aherainemägi.
Välitööde käigus paigutati alade iseloomulikele osadele 1x1 meetri suurused prooviruudud ning määrati ruutudes kasvavad taimed ja samblad-samblikud, kui neid esines. Samuti mõõdeti mullakihi paksust (juhul, kui muldkatet esines). Taimede määramisel kasutati erinevate määrajate ning Interneti abi.
Kokku leiti uuritud aladelt 51 erinevat taime-, sambla- ja samblikuliiki, neist sagedamini esinevaid oli kokku 13- harilik võilill, harilik puju, põld-piimohakas, harilik raudrohi, aasnurmikas, humallutsern, tumepunane neiuvaip, harilik orashein, valge mesikas, ahtalehine põdrakanep, sarik-hunditubakas, arukask ja harilik keerik.
Enim sobivad tehisobjektide haljastamiseks erinevad käpalised, mida seal mõningal määral ka praegu kasvab ning erinevad kõrrelised, mis umbes kümne aasta möödudes kooslustes domineerima hakkavad.

23. SUURE-JAANI VALLA VEEMAJANDUS
Suure-Jaani Gümnaaium
Koostaja: Kadri Takk
Juhendaja: Ene Lust

Antud uurimistöö eesmärgiks oli saada võimalikult palju uusi teadmisi Eesti põhjaveekihtide  ja Suure-Jaani valla veemajanduse kohta.
Suure-Jaani vald on vabariigis pindalalt teisel kohal ja vallas asub ka Eesti, pindalalt suurim, Sandra küla. Valla elanike arv on 6296, nendest Suure-Jaani linnas elab 1280 inimest.
Uurimistöö tegemise tagajärjel saadi veemajanduse seisukohalt  teada järgmist:
•    Eestis eristatakse läbilõikes kaheksat põhjavee kihti, milleks on Kvaternaari, Ülem-Devoni, Kesk-Devoni, Kesk-Alam-Devoni-Siluri, Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi, Kambriumi-Vendi ja kristalse aluskorra  põhjavesi.
•    Valla piires kasutatakse ühisveevärgi puurkaevude  vett, mis on enamasti pärit Kesk–Alam–Devoni-Siluri (D2-1) veekihist.
•    Valla territooriumil on 15 ühisveevärgi puurkaevu.
•    Puurkaevude  sügavused jäävad vahemikku 50-235 m.
•    Sügavaim on Sürgavere Vana  puurkaev oma 235 meetriga.
•    madalaim Suure-Jaani PK-2 oma 50 meetriga.
•    Veetarbimine puurkaevudest on kolme viimase aasta jooksul  üldiselt vähenenud, välja arvatud Sürgavere Vana PK.
•     Valla 6296 elanikust kasutab ühisveevärgi vett 2377 elanikku, mis moodustab 38%.
•    Vee kvaliteet vastab üldiselt kehtestatud normidele, kuid raua sisaldus on liiga suur. See on tingitud Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekihi vee omapärast.
•    2003. a. oli näiteks Suure-Jaani PK-1 raua sisaldus vees 1344 μg/l lubatud 200 μg/l asemel.
Antud uurimistöös ei käsitletud põhjalikumalt puurkaevude vee kvaliteeti, aga sellega võiksid tulevikus tegelda tulevased uurimistööde kirjutajad.

24. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID SUURE-JAANI VALLA TERRITOORIUMIL
Suure-Jaani Gümnaasium
Koostaja: Britt Elbing
Juhendaja: Ene Lust

Antud uurimistöö eesmärgiks oli saada võimalikult palju uusi teadmisi seoses looduskaitseobjektidega Suure-Jaani valla territooriumil ning laiendada oma silmaringi.  Töös antakse ülevaade kaitstavate loodusobjektide jaotuse  ja kaitsekorra kohta vabariigis. Saadi teada, et Eestis on kuut tüüpi kaitstavaid loodusobjekte:
1.    kaitsealad
2.    hoiualad
3.    kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
4.    püsielupaigad
5.    kaitstavad looduse üksikobjektid
6.    kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Saadi teada, et kaitsealadel rakendatakse eri osades eri kaitsereþiime. Selleks piiritletakse kaitsealadel:
•    loodusreservaat
•    sihtkaitsevöönd
•     piiranguvööndid.
Töö käigus selgus, et vallas esineb väga palju erinevaid looduskaitseobjekte, mis on võetud kaitse alla oma erilisuse ja ainulaadsuse poolest. Töö käigus  selgus, et vallas leidub:
•    seitse kaitsealust  rändrahnu
•    neli kaitsealust parki
•    üks looduskaitseala
•     kaks maastikukaitseala
•     kolm üksikpuud
•    üks suur hoiuala
•     üks rahvuspark – Soomaa
 Antud töös ei  käsitletud teemat, mis vaatleks kaitstavatel aladel esinevaid erinevaid ja väga haruldasi taime- ja loomaliike. Sellega seoses soovitaks järgnevatel aastatel uurimistööga tegelema hakkavatele inimestele uurima asuda valla territooriumil olevaid kaitsealuseid haruldasi liike.
Kokkuvõtvalt on uurimistöö käigus omandatud uued teadmised oluliselt laiendanud silmaringi ja andnud hoopis erineva visiooni Suure-Jaani vallast.
Olen teemavalikuga väga rahul, kuna sain teada nii palju uusi ja huvitavaid fakte, mida varem ei teadnud ega  osanud märgata. Loodan, et minu töö annab palju uusi teadmisi ja valgustab igat vallaelanikku.

25. KOHV   
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Koostajad: Raigi Aasamäe ja Kerli Konson 12a
Juhendaja: Muoni Helgi
Uurimustööd teostasime koolis, kus kooliaasta  lõpus tegime kella 11.30-12.00 vaatluse, millist jooki eelistavad õpilased koolis paiknevast automaadist osta.   samuti viisime uurimuse läbi noorte seas (vanus 17-20a), et teada saada poiste ja tüdrukute teadmisi kohvi kohta ja kui palju kohvi juuakse
Uurimustöödest saime täpsemalt teada, et posite ja tüdrukute harjumused kohvi joomisega on sarnased.  Saime teada, et noored siiski tarbivad kohvi, kuid seda tehakse erinevatel põhjustel(väsimuse peletamiseks, vanemate harjumusete ülevõtmine). Poisid eelistadav siiski rohkem kohvi puhamat maitset, tüdrukud aga erinevate lisanditega. Poistel ja tüdrukutel on ka sarnaseid arvamusi nagu näitets, et kohv siiski tekitab sõltuvust, kuid vatused kattuvad ka sama küsimuse vanematel vastajatel, et see nii ei ole.  Ka kohvi mõju tervisele hindavad vastajad erinevates vanustes sarnaselt.
Teisest uurimustööst selgus, et koolis paiknev uus kohvimasin ei ole enam nii populaarne kui algsetel kuudel (arvatavasti alguses oli masina edu tingitud selle uudsusest). Kõige rohkem ostsid 16 aastased. See võib olla tingitud sellest, et vanematel õpilastel on vähem tunde ja koolis veedetakse vähem aega  kui nooremad koolikaaslased.      Kuna kool ega söökla mingit kasu aparaadis müüdavatest jookidest ei saa, siis ei oma nende jaoks mingit tähtsust suur või väike läbimüük.  Siiski kõige rohkem meeldib õpilastele kakaod juua. Õpetajatele aga kohvi. Samuti reedesel päeval oli kohvi või muude jookide tarbimine kõige väiksem. Ainult üks õpetaja ostis teatud vahetunnil musta kohvi- arvatavasti  harjumusest või väsimuse peletamiseks.
Hüpotees, mille püstitasime ostus tõeseks. Koolist ei osteta tõesti enam nii palju kohvi, vaid kui ostetakse siis peamiselt kakaod. Tüdrukute ja poiste teadmised on suhteliselt sarnased, mis puudutavad kohvi mõju, selle kahjulikkust, kasulikkust.

26. ALKOHOL, TERVIS JA NOORTE SUHTED ALKOHOLIGA
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Koostaja: Kertu Joosu
Juhendaja: Helgi Muoni

Käesolev uurimustöö koosneb 5 peatükist, millest 1. seletatakse lahti alkoholi mõiste, räägitakse selle ajaloost ja tootmisest.
Teises peatükis räägitakse alkoholi mõjust tervisele ja organismile. Välja on toodud ka joobeastmed ja alkoholi kontsentratsioon veres.
Kolmandas peatükis käsitletakse alkoholismi kui haigust ja võrreldakse selle kolme erinevat staadiumit. Lisaks räägitakse lühidalt ka alkohooliku isiksuse allakäigust ja probleemidest.
Neljanda peatüki läbivaks teemaks on alkohol Eestis. Selle peatüki all räägitakse nii suitsiididest, alkoholi muudest kahjudest, noorte alkoholi tarbimisest ja alkoholist kui seksuaalelu algust mõjutavast tegurist kui ka võimalikest lahendustest alkoholi tarbimise vähendamiseks Eestis.
Viimane, viies peatükk, koosneb töö uurimuslikust osast, mis tugineb anonüümsele küsimustikule.
Käesoleva uurimustöö eesmärkideks oli välja selgitada Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 9. - 11. klassi õpilaste suhet ja suhtumist alkoholi ning nende teadmisi alkoholi tervistkahjustavast mõjust. Püüti välja tuua erinevate vanusegruppide alkoholitarbimise harjumusi, mida, kui tihti ja kui palju tarvitatakse. Uuriti lisaks ka nende vanemate suhtumist alkoholi, tarbimisharjumusi ja püüti välja selgitada sellest tingitud perevägivalla juhtumeid ning leida seoseid erinevate põlvkondade tarbimisharjumustes vahel.
Uurimustöö tarbeks koostatud ja läbiviidud küsitlus oli tulemuslik. Selgusid mitmed üllatuslikud faktid, näiteks see, et kõige nooremalt tarvitati alkoholi 3-aastaselt. Samuti tuli välja, et Tartu Kivilinna Gümnaasiumi uuringus osalenud õpilased tarvitavad alkoholi oma eale vastavalt liiga palju ja sagedasti. 113-st vastajast tarbis alkoholi 103 (91%) õpilast ja 10 (9%) olid mittetarbijad. Kahjuks ka need vähesed mittetarbijad, suhtusid alkoholi pruukijatesse ja pruukimisse ükskõikselt.
Noorte teadmised alkoholi kahjustavast toimest olid kesised. Ära olid märgitud küll kõik tähtsamad organid ja nende süsteemid, kuid samas hingamisteed ja kopsud olid järjekorras märgitud viimasteks ehk siis arvati, et alkohol kahjustab neid väga vähe või ei kahjusta üldse. Seega vaatamata suurele alkoholi vastu suunatud propagandale, ei ole noorte teadmised selle kahjulikkusest kiita. Kuna noored omast vabast ajast ilmselt alkoholiga seotud loengutesse ei lähe, siis tuleks neid korraldada kõikides koolides veelgi rohkem ja need peaksid olema kõigile õpilastele kohustuslikud.
Kui võrrelda erinevate vanusegruppide tarbimisharjumusi, siis oli 16-aastaste grupp ainus, kus poisid tarbisid alkoholi tihedamini ja suuremates kogustes kui tüdrukud. Nendest nooremates vanusegruppides tarbisid tüdrukud rohkem alkoholi kui poisid. Samas 17- ja 18-aastaste poiste ja tüdrukute seas ei olnud tarbimisharjumuste erinevused enam väga drastilised. Tundus, et tüdrukud olid vähendanud oma alkoholi koguseid, samas kui poisid jätkasid endistviisi. Tüdrukute tarbimisharjumuste muutus võib olla tingitud sellest, et nad on endale vanemaks saades teadvustanud, et alkoholi pruukimine noores eas, võib anda väga kurbi tagajärgi tulevastele lastele. Üldises plaanis selgus siiski, et noored tüdrukud tarbivad alkoholi rohkem kui nende eakaaslastest poisid.
Uurimustöö tulemustest selgus ka, et seosed erinevate põlvkondade tarbimisharjumuste vahel on pigem nõrgad, vastupidiselt üldlevinud arvamusele. Järeldus, et alkohoolikutest vanematel ei pruugi olla alkoholilembesed lapsed, samas kui karsklastest vanemate lastel võib juba noores eas olla probleeme alkoholiga.
Tänapäeva noortel esineb sagedasti probleeme alkoholiga. Samas ei saa me noortelt nõuda alkoholi mitte tarbimist, kui see on neile niivõrd kättesaadavaks tehtud. Noortel tekib ka karistamatuse tunne, sest karistused alkoholiseadust rikkunuile on praeguses Eestis väga nõrgad, tihti pääsetakse seadust rikkudes vaid hoiatusega. See aga näitab ühiskonna suutmatust probleemidega toime tulla või neid lahendada – alkoholism pole ainult inimese enda probleem, vaid see puudutab kogu ühiskonda.
Alkoholi kuritarvitamisega seotud kulutused tervishoiule ja sotsiaalabile on suured riikides, kus kahjud on välja arvutatud, on selgunud, et need summad on kümneid kordi suuremad alkoholi müügist saadavatest tuludest.
Kui Eestis suudetaks peatada alkoholi kuritarvitamise kasv, siis väheneksid ka alkoholi tarbimisega seotud kulutused Eesti ühiskonnale. Väheneks isiklike ja perede tragöödiate arv, mis on seotud vigastatute ja enneaegselt surma saanud pereliikmetega. Lapsed ja noored ei seaks enam täiskasvanu ideaaliks alkoholi tarbijat, vaid oskaksid samavõrd tajuda ka alkoholi tarbimisega seotud riske. Selleks on Eestis vajalik teadlik riiklik alkoholipoliitika, mis on suunatud elanike tervise ja heaolu suurendamisele, teadlikkuse ja oskuste parandamisele.