Esmakordselt Eestis antakse ülevaade nano- ja mikroplastiku teemal joogivees

Esmakordselt Eestis antakse ülevaade nano- ja mikroplastiku teemal joogivees

Homme, 22. märtsil toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis veepäev, kus Mads Altermann Sørensen Taanist teeb ettekande nano- ja mikroplastikust joogivees Taani näitel. Antud uuring oli Mads`ile Taani Tehnikaülikooli magistritöö teemaks ja praeguseks igapäeva tööks. Taanis on teema uudne ning aktuaalne.
Sarnase sisuga uuringut ega ettekannet pole Eestis teadaolevalt seni kunagi tehtud.
Taani Keskkonnakaitseagentuur (EPA) uurib praegu, kas Taani joogivesi sisaldab mikroplastikut, mis väljub tarbijate veesegistist. Tulevase uuringu tulemuste põhjal saab otsustada, kas on vaja täiendavaid uuringuid. Uuring on iseenesest lihtne. Filtrimiskamber on kinnitatud veesegisti külge, mis filtreerib üle 20 mikromeetri suurused plastiosakesed, mida analüüsitakse stereomikroskoobiga laboris (suuruse, kiudude ja värvi hindamiseks) ja mikrospektroskoobiga kontrollitakse plastikpolümeeride osakeste olemasolu joogivees. Uurimistulemused aitavad kindlaks määrata plasti liigi ja leida selle saasteallika. Uuringud peavad olema lõpetatud 2018 juuniks, mille tulemused on tõenäoliselt aluseks uue mikroplastikaregulatsioonile Taanis.
Teadlased ei tea veel täpselt mikroplasti tarbimise ohtust inimeste tervisele. Siiski on uuringud näidanud näidatud, et mikroplastik absorbeerib mürgiseid kemikaale, mis sattuvad loomade organismi.
Loomkatsetest on teada, et mikroplasti allaneelamine võib viia viljatuseni, vähendada kasvu viia mürgistuse ja geneetilise mutatsioonini. See tähendab, et mikroplastilisel materjalil võib olla negatiivne mõju ka inimeste tervisele. Lõplike järelduste tegemiseks on vaja läbi viia terviseuuringud. Teema on sedavõrd uudne, et teadlased seavad kahtluse alla isegi eelnevate uuringute metoodikaid ning tulemusi.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura tõdes, et uurimustöö sisu tundub väga oluline ja huvitav ning väärib kindlasti tähelepanu, kui tulemused selguvad.
 
Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse ülemaailmselt 22. märtsil ja selle eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas Tõstes inimeste teadlikkust joogivee tähsusest ja selle mõjust loodusele, toetada inimeste terviseteadlikkust ning suurendada nende kontrolli oma tervise ja valikute üle.
Veepäeva läbiviimist toetavad Tallinna Tehnikakõrgkool,  Puhta vee teemapark, NutiAkadeemia ning paljud mineraalveetootjad ja -maaletoojad. Veepäeval osalemine on tasuta.

Veepäeva korraldab MTÜ Ökokratt, mis tegeleb juba aastaid Puhta vee teemapargi arendamisega. Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa interaktiivsetest õppeprogrammidest.

Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva, Tapa ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda. Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Lisainfo:

Priit Adler
MTÜ Ökokratt
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
gsm 5132149
www.okokratt.ee
www.keskkonnatelk.ee
www.metsamoisa.ee
www.facebook.com/metsamoisa